hakati looma erakondi 3. esile kerkisid eestlastest poliitikud 4. tõusis eestlaste osatähtsus maa ja linna omavalitsustes 5. arenes kooperatiivi liikumine 6. lõplikult kujunesid poliitilised eeldused väljaImaailmasõja käigus 7. sõja algul kitsendati balti-sakslaste mõju 8. eestlaste rahvuslik enesetunne kasvas 9. sõjast tagasi pöördunud astusid eesti rahvusväeosadesse 10. 1917 saab eesti autonoomia 30.03 eesti saab kohaliku omavalitsuse. Kogu eesti 1 kubermang- poska komissaariks. 2veb 1920 Tartu rahu, 23,06 1919 võnnu lahing, 1918- 1920 vabadussõda
soomlastele, lätlastele, leedulastele ja teistele) võimaluse iseseisvuse eelduste realiseerimiseks ja Eesti Vabariigi tekkeks. 1917.aastal toimus Veebruarirevolutsioon, mille tulemusena ühendati kogu Eesti ala esmakordselt üheks adminastriivüksuseks Eestimaa kubermanguks. Tekkinud rahvuskubermangule anti Eesti rahvuslike jõudude nõudel 1917. aastal 30. märtsil piiratud autonoomia. Tekkis rahva pool valitud Maanõukogu ehk Maapäev. Eestimaa kubermangude komissaariks määras Ajutine Valitsus Tallinna tolleaegne linnapea Jaan Poska. Veebruarirevolutsiooni tulemusena hakati Läti eeskujuna looma rahvusväeosasid. Samuti kujunesid välja Eesti poliitilised erakonnad( parem ja vasak poolsel skaalal) Kostma hakkas esimesi hääli isesisvuse väljakuulutamiseks. 24. veebruaril 1918 a. kuulutasgi Päästekomitee Tallinnas välja Eesti isesisvuse, koostati Iseseisvusmanifest, milles kuulutati Eesti
1905ndal aastal lähtusid eesti haritlased demokraatliku Venemaa põhimõttest. 1906ndal aastal esimest korda eesti poliitikud jõudisd mõttele, et Eesti peab saama autonoomseks. PUINE Urmo rõõmuks ^.^ autonoomia-plaani kulminatsioon on 1917nda aasta suvel Tallinnas Estonia kontserdisaalis toimus RAHVUSKONGRESS küsimuses "Mis saab edasi?" Venemaa Ajutine Valitsus, eestlased olid saanud oma algsed tahtmised autonoomia, piiratud, kuid siiski. Kubermangu komissaariks Jaan Poska, esimest korda eestlane nii kõrgel kohal. Nõuandvaks organiks kõrvale Maapäev (baltisaksa organ). Jüri Vilmsi eestvedamisel deklaratsioon, mis saadeti Ajutisele Valitsusele, ettepanek kogu Venemaa reorganiseerimisele demokraatilik vabariik, mood föderalismi alusel ja Eesti muutuks võrdõiguslikuks osariigiks. Vene keskvalitsuse juurde eriline rahvusasjade rahvaasjadekomissariaat. Mõni kuud hiljem moodustatigi, kuid siis oli eesotsas J.Stalin ja võimul bolsevikud.