osutamisega muu kokkulepitud tulemus (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtulepinguga objektiks (esemeks) võib olla asjade valmistamine, ümbertegemine, teenuste osutamine jms. Töövõtulepingu subjektideks on töövõtja ja tellija, kusjuures töövõtja ei pea täitma kohustusi isiklikult. Töölepingut tuleb eristada ka teistest teenuse osutamise lepingutest, nagu käsunduslepingust, maaklerilepingust, agendilepingust ja komisjonilepingust. Töösuhet tuleb eristada käsundist. Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid, käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud teisiti. Käsunduslepingu tunnusteks on teenuse osutamine, töö iseseisev korraldamine, kusjuures eeldatakse, et käsundisaaja täidab kohustusi isiklikult ja tasu makstakse siis, kui selles on kokku lepitud s
tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse põhimõte on seotud hea usu põhimõttega. Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõtetest lähtuvalt. Töölepingut ei tohi segi ajada töövõtulepinguga, mis kujutab endast töövõtja ja tellija vahelist lepingut, kus üks teeb tööd ja teine maksab selle eest tasu. Töölepingut tuleb eristada ka teistest teenuse osutamise lepingutest, nagu käsunduslepingust, maaklerilepingust, agendilepingust, komisjonilepingust. Põhimõtteliseks töösuhete eristamise tunnuseks teistest lepingulistest suhetest on asjaolu, et töölepingu alusel teeb füüsiline isik teisele isikule tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Alaealisega töölepingu sõlmimise erisused. Ka alaealised võivad teha kergemaid töid, kuid alaealine ei tohi teha tööd, mis: 1) Ületab tema kehalisi või vaimseid võimeid 2) Ohustab tema kõlblust