õiguseks oli osaleda rahvakoosolekul, kuid riigiametisse ja senatisse nad esialgu ei pääsenud. Tegemist oli nö. tavainimeste klassiga, kuhu kuulus iga vabana sündinud meeskodanik, kes polnud ratsanik või senaator. Täitsid sõjaväekohust ja moodustasid enamuse Rooma armeest. ROOMA VALITSEMINE VABARIIGI AJAL · Valitsemiskorraldus: · Kõrgeim võim kuulus vormiliselt rahvakoosolekule ehk komiitsidele. · Rahvakoosolekuid oli 3 liiki ja nad olid korraldatud erineva põhimõtte alusel: 1. Kuriaatsed komiitsid lähtusid päritolust - arutasid ja hääletasid impeeriumisse puutuvaid küsimusi 2. Tsenturiaatsed varanduslikust seisundist valisid magistraate, otsustati sõja ja rahu üle, võtsid vastu seaduseid. 3. Tribuutsed komiitsid seisusest - valisid alamaid magistraate:
klassi), keskmiselt jõukad jalaväelased ja päris vaesed proletaarid. Et end võimaliku vägivalla eest kaitsta, siis kujunesid välja kliendisuhted. Vaesemad kodanikud andsid end kliendina mõne rikkama kodaniku, patrooni hoole alla ja said kasutada maad. Vastutasuks pidid nad patrooni igati toetama nii rahvakoosolekul hääletades kui ka ihukaitsjana. Rooma vabariik 510- 30 eKr. Valitsemiskorraldus. Kõrgem võim kuulus vormiliselt rahvakoosolekutele e. komiitsidele. Koosolekuid peeti linnast väljas Marsi väljakul. Hääletati elupaikade ja sõjaväeosade kaupa. Koosolekul valiti ametnikke e magistraate (ametiaeg oli üks aasta), otsustati sõja ja rahu üle võeti vastu seadusi. Senati liikmeid oli algul 300, hiljem 600 ja nad olid endised magistraadid. Senaatori amet oli eluaegne. Senati ülesanded:
annaabi.ee 
