peale laste. Klienteelsuhted Kujunesid välja kuningate perioodil ja tähendasid seda, et vaene kodanik andis ennast vabatahtlikult rkkale patroonile kliendiks, tema hoole alla ja sai vastutasuks maad rentida. Klientide kohustuseks oli patrooni toetamine rahvakoosolekutel, hääletama tema poolt ja talle ihukaitsjaks olemine. Valitsuskorraldus Riigi eesotsas oli rahvakoosolekutel kinnitatud kuningas, kes valitses koos senatiga. Rahvakoosolekuid nimetati komiitsideks, mis toimusid esialgu kuuriate kaupa ehk suguvõsade kaupa. Neid rahvakoosolekuid ehk komiitse nimetati kurioaatseks komiitsiks. Pärast elanikonna jaotust varanduslikueisu järgi (6 saj eKr) tekkisid tsenturaalsed komiitsid. Need ei kogunenud enam päritolu järgi. Kuningal ei olnud piiramatut võimu ja ta oli eelkõige: 1.vähejuht 2. kohtunik ja 3.religoosete kombetalituste läbiviija. Kuninga tunnuseks oli kotkaga skepter, pupurmantel, kuldne diadeem ja elevandiluust troon
ELU JA SURMA ÜLE. SUGUKONNA VANEMAKS VALITI VANIM JA VÄÄRIKAIM ISIK, SUGUKONNA VANEMATEST MOODUSTUS SENAT, KES VALIS KUNINGA. SUGUKONNAD OLID ERINEVA SUURUSEGA NING NENDE LIIKMETE ARV OLI PAARIST SAJAST 5-6 TUHANDENI. KUURIA ON ADMINISTRATIIVNE ÜKSUS, MIS KOOSNEB 10ST SUGUKONNAST, 10 KUURIAT MOODUSTASID TRIIBUSE. KÕIGE OLULISEMAID KÜSIMUSI OTSUSTATI RAHVAKOOSOLEKUL AGA KOOS KÄISID KA VÄIKSEMAD KOOSOLEKUD. KUURIATE KOOSOLEKUID NIMETATAKSE KOMIITSIDEKS. KOMIITSIDES OSALESID SAMUTI KÕIK TÄISKASVANUD VABAD MEHED. ORJE OLI VARASES ROOMAS VÄHE NING NEID KÄSITLETI TEATUD MÕTTES PERELIIKMETENA. ORJADEKS OLID SÕJAVANGID. JUBA KUNINGATE AJAJÄRGUL OLI ROOMA ÜHISKOND KIHISTUNUD. Patriitsideks olid kohalikud ning plebeideks vallutatud alade elanikud. 6saj eKr toimus Roomas reform, mille viis läbi Servius Tullius. Reform tähendas, et kõik vabad mehed viidi varanduse järgi viide gruppi, nad pidid moodustama väeüksused ning end relvastama
annaabi.ee 
