Loomaruumide õhus on veeauru alati rohkem kui atmosfääri õhus. Niiskuse tekke allikad: loomade poolt tekitatav veeaur, allapanu, söödad, sõnnik, märjad piirded, välisõhuga ruumi tulev niiskus. Välisõhu suhtelise niiskuse sisaldus on suurem talvel ja enne päikesetõusu. Ruumi temp tõustes õhu suhtelise niiskuse sisaldus väheneb (kui õhk seob veeauru paremini). Suhteline niiskusesisaldus mõjutab termoregulatsiooni eriti soojuse äraandmist organismist. Komforditemp on niiskuse aurumine organismist minimaalne ja ühtlane. Kuiv õhk on nii madala kui ka kõrge temperatuuri korral looma organismile talutavam kui niiske õhk. Temp tõustes aurumine suureneb. Kõrge temp + kõrge niiskus: liigse soojuse väljutamine häiritud kuumastress; madal temp + kõrge niiskus: soojuse väljutamine organismist suureneb tuntavalt külmetushaigused. Õhu liikumise kiirus: õhk on pidevas horisontaal-ja vertikaalsuunalises liikumises. Õhu liikumine
Loomaruumide õhus on veeauru alati rohkem kui atmosfääri õhus. Niiskuse tekke allikad: loomade poolt tekitatav veeaur, allapanu, söödad, sõnnik, märjad piirded, välisõhuga ruumi tulev niiskus. Välisõhu suhtelise niiskuse sisaldus on suurem talvel ja enne päikesetõusu. Ruumi temp tõustes õhu suhtelise niiskuse sisaldus väheneb (kui õhk seob veeauru paremini). Suhteline niiskusesisaldus mõjutab termoregulatsiooni eriti soojuse äraandmist organismist. Komforditemp on niiskuse aurumine organismist minimaalne ja ühtlane. Kuiv õhk on nii madala kui ka kõrge temperatuuri korral looma organismile talutavam kui niiske õhk. Temp tõustes aurumine suureneb. Kõrge temp + kõrge niiskus: liigse soojuse väljutamine häiritud – kuumastress; madal temp + kõrge niiskus: soojuse väljutamine organismist suureneb tuntavalt – külmetushaigused. Õhu liikumise kiirus: õhk on pidevas horisontaal-ja vertikaalsuunalises liikumises. Õhu liikumine