Kirjanik suri 30. juulil 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule. (Lydia Koidula. WWW) 12 2.1. Lydia Koidula näidendid L. Koidula jõudis oma eluajal kirjutada neli näidendit: ,,Saaremaa onupoeg''(1870) , ,,Maret ja Miina ehk kosjakased''(1870) , ,,Säärane mulk''(1871) ja ,,Kosjaviinad ehk kuidas Tapiku pere laulupidule sai''(1880). Need komejandid panid aluse eesti teatrile. Koidula kajastab näitemängudes erinevaid külaprobleeme ning püüab rahvale läbi nalja mõista anda, mis oli tema meelest ühiskonnas valesti. Kõige rohkem puudutab kirjanik haridusteemat ning kindlasti ei puudunud näidenditest armastusliin kahe noore vahel. Ta kajastab ka tolle aja rahva tõekspidamisi, mis väljenduvad suhtumises peresse, rahasse, naistesse abikaasa ja tütrena ning loomulikult ühiskonna eri kihtidesse. Väga tunnuslik L.
Oli tarvis repertuaari suuri täismahulisi näidendeid. Väljakunäitlejad ei teadnud, mida kujutab endast täismahuline näidend, tundsid stseene. Tekkis uus näitlejatüüp, kes oli professionaalne ja orienteerus antiikkirjanduses. Paljud commedia dell'arte näitlejad muutusid antiigilegendideks. Itaalia 16. sajandi lõpul oli alla käinud, algas ajude väljavool Itaaliast suunduti teistesse Euroopa kuningakodadesse, seda tegi ka commedia dell'arte. Uut tüübid komejandid liikusid teistesse Euroopa riikidesse. Sketse hakati muutma täismahulisteks etendusteks. Süzee loomise oskus, puudus näidendite kirjutamise oskus. Iga süzee loodi väikese stsenaariumina, puudusid näitlejate repliigid, olid visandatud ainult tegevuse üldine kulgemine, sisuliselt tegevuse üldine kirjeldus. Otsest kõnet polnud. Iga näitleja tekst oli tema oma asi. Stsenaariumi nimetati cioggetto'deks olid kolmevaatuslikud, iga ciogetto oli tegevuskirjeldus
annaabi.ee 
