"Cymbeline" Eesti keeles ilmusid 19591975 Shakespeare'i "Kogutud teosed" 7 kites, mis hlmavad kogu tema loomingu. Vljaande tlkis ning kirjutas ees- ja jrelsnad Georg Meri, mned teosed on tlkinud ka Jaan Kross ja Harald Rajamets. Kidete sisu: I "Ajalookroonikad I": "Kuningas John", "Kuningas Richard Teine", "Kuningas Henry Neljas" III, "Kuningas Henry Viies"; II "Ajalookroonikad II": "Kuningas Henry Kuues" IIII, "Kuningas Richard Kolmas", "Kuningas Henry Kaheksas"; III "Komdiad I": "Eksituste komdia", "Trksa taltsutus", "Kaks veroonlast", "Asjatu armuvaev", "Suve unengu", "Windsori lbusad naised"; IV "Komdiad II": "Veneetsia kaupmees", "Palju kra ei millestki", "Nagu teile meeldib", "Kaheteistkmnes ", "Troilus ja Cressida", "Lpp hea, kik hea", "Mt mdu vastu"; V "Tragdiad I": "Titus Andronicus", "Romeo ja Julia", "Julius Caesar", "Hamlet", "Othello"; VI "Tragdiad II": "Kuningas Lear", "Macbeth", "Antonius ja Kleopatra", "Coriolanus", "Timon Ateenast";
koostatud lhikest lrilist luuletust. epitaaf - lahkunu mlestuseks kirjutatud lhike tekst, tavaliselt hauasambal. 27.Sna "draama" thedab kreeka keeles tegevus 28. Antiikdraama tekkelugu. Antiikdraama tekkimine oli seotud rituaalidega, mis ajapikku muutusid vaatemngulisemaks ning meelelahutuslikumaks. Thtsaim roll antiikdraama kujunemisel oli dionsiatel. 29.Tragdia ehk kurbmng on traagilise lpplahendusega, traagilisel konfliktil phinev nidend. Komdia - 'komose laul'; komos - purjus meeste juk, mis prast joomingut tnaval liiklus ning pilke-, kiidu- ja armulaule laulis. 30. Tragdia algab proloogiga - tegevuse sissejuhatus, mille esitavad nitlejad. Sellele jrgneb parodos - avalaul, mille esitab lavale saabuv koor. Jrgnevad episoodid- nitlejate knelised dialoogid omavahel vi kooriga (enam-vhem nagu praegu vaatused), mis vaelduvad kooripartiiga. Vahel laulab nitleja hes kooriga - enamasti traditsioonilisi nutulaule
vahelise suhtluse vahendajaks preester, nad viisid lbi usupidustusi, ohverdamisi ja tegelesid ka ennustuskunstiga. Roomas oli preestritel ka riigi tasandil thtis roll, nad olid nimelt ka riigiametnikud, Kreekas ji preestrite roll aga pigem ainult usuvahendamisega seotuks. 11) lrika- mis see on? on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus lrilise enesevljenduse, prdumise vi kirjelduse vormis, enamasti seotud knes. 12) teater Rooma ja Kreeka vdlus. Komdia ja tragdia- mis on. Kmdiad- e. lbusa sisuga nitemngud ammutasid ainest igapevasest poliitikaelust. Tragdiad- tsised ja levad. Tundut mdiseede uudsed petlikud tlgendused. Otsiti vastust ksimusele, kuidas mista jumalatest seatud maailmakorda ja kuidas kituda nii, et see ei phjustaks jumalate pahameelt ja kannatusi endale ning tervele linnale. Roomlastele polnud teater nnda thtis kui kreeklastele. Hoopis populaarsemad olid gladiaatorite vitlused ja hobuste viduajamised.
annaabi.ee 
