Söödav auster Suur hiidauster Lehtjas karp Söödav rannakarp Suur rannakarp Peajalgsed. Vaikse ookeani kalmaarid Harilik kaheksajalg Harilik seepia Süvamere peajalgsed. peajalgsed Kaheksajalg. Harilik kaheksajalg näeb välja nagu kerast ja selle kaheksast eemalehoidvast kombitsast kokku pandud olend. Tegelikult peitub selles kotitaolises kehas hästiarenenud aju ning närvisüsteem, mis teeb temast imetlusväärselt intelligentse looma. Kaheksajalg. Pikkus kuni 3 m Mass kuni 25 kg Paljunemine: lahksuguline, emane muneb munad mis kooruvad 4- 6 nädalaga. Toitumine: peamiselt krabid ja vähid. Esineb kõikjal soojades maailmameredes.
nende kitseks töötatud välja kasvatusprogramme, ent nende arengutsükkel jääb endiselt mõistatuseks. Laevukesed on suguküpsed 6. elukuul. Innaaeg kestab tõenäoliselt aastaringselt. Emasloomal paikneb keha tagaosas üksik munasari, mis näeb välja nagu läbipaistev kotike, milles paiknevad seemnerakud. Isastel laevukestel on 4-5 mm pikkune suguti. Neil on veel ka kaks täiendavat suguelundit, millest üks paikneb suuava all, teine aga spadix tekkis neljast kokkukasvanud kombitsast. Selle abil annab isane emasele edasi spermatofoori. Vangistuses muneb emane kaks nädalat pärast viljastamist umbkaudu kümme muna, mille suurus on 4-5 cm. Noored laevukesed kasvavad madalates kaldaäärsetes vetes. Laevukeste eluea pikkus on teadmata. Kuut laevukeste liiki ning mitmeid alamliike võib leida vaid India ookeani idaosas, Vaikse ookeani edelaosas ning selle serval paiknevates meredes Austraaliast põhja pool. Kunagi olid laevukesed äärmiselt rohkearvulised
annaabi.ee 
