12 kollast : 4 rohelist 3:1 12 siledat : 4 krobelist 3:1 fenotüübi järgi: (3:1) x (3:1) = 9: 3: 3: 1 genotüübi järgi: (1:2:1) x (1:2:1) = 1:2:1:2:4:2:1:2:1 9 genotüübiklassi MENDELI III SEADUS: Kui homosügootsed ristatavad vanemisendid erinevad rohkem kui ühe tunnuse poolest, siis moodustub F2 hübriidpõlvkonnas nende tunnuste kõikvõimalikud kombinatsioonid vastavalt geenipaaride vabale ja sõltumatule kombineerumisele. M III s kehtivus on piiratud: korraga saab sõltumatut pärandumist jälgida põhimõttel 1 geen 1 kromosoom süsteemis. Sõltumatult päranduvate tunnuste arv = homoloogiliste kromosoomipaari arvuga genotüübis. Geneetika 9 GEENIDE KOOSTOIME Komplementaarsus kahe või enama, tavaliselt dominantse geeni koosmõjul tekib uus tunnus.
12 kollast : 4 rohelist 3:1 12 siledat : 4 krobelist 3:1 fenotüübi järgi: (3:1) x (3:1) = 9: 3: 3: 1 genotüübi järgi: (1:2:1) x (1:2:1) = 1:2:1:2:4:2:1:2:1 9 genotüübiklassi MENDELI III SEADUS: Kui homosügootsed ristatavad vanemisendid erinevad rohkem kui ühe tunnuse poolest, siis moodustub F2 hübriidpõlvkonnas nende tunnuste kõikvõimalikud kombinatsioonid vastavalt geenipaaride vabale ja sõltumatule kombineerumisele. M III s kehtivus on piiratud: korraga saab sõltumatut pärandumist jälgida põhimõttel 1 geen 1 kromosoom süsteemis. Sõltumatult päranduvate tunnuste arv = homoloogiliste kromosoomipaari arvuga genotüübis. Geneetika 9 GEENIDE KOOSTOIME Komplementaarsus – kahe või enama, tavaliselt dominantse geeni koosmõjul tekib uus tunnus.
See esineb siis, kui mingi tunnus, mis jagunes normaaljaotusele lähedasel viisil, hakkab hajuma nii, et eelistatakse mõlemat äärmust, mitte enam keskmist. Niisugune LV variant on iseenesest huvitav, sest ta viitab populatsiooni jagunemisele kaheks eri liigiks. Ilmselt peab siin olema algselt tegemist mingi spetsiifilise võimalusega kahe eri nishi valimisel. Muidugi on LV niisugune jaotamine vaid jäme visand ning tegelikkus on palju rikkam tänu LV erinevate variantide kombineerumisele. Mulle näiteks tundub, et see konkreetne lammutav jaotus ei ole sugugi põhiline (kahesuunaline liikumine servade poole), pigem on sagedasem niisugune lammutav jaotus, kus säilub algvariant ning lisaks tekib eelistus mingi suurema erinevusega teise variandi suhtes. LV tingimuseks oli ka varieeruvuse olemasolu. Selles suhtes muret ei ole - kaugelt valdavalt on looduslikud populatsioonid väga varieeruvad - nii makrotasandil, kui ka geeni tasandil. On geene, kus on kirjeldatud sadu erinevaid
V ja J on 93 varieeruvad, C segment aga konstantne. Kõik geenisegmendid asuvad kromosoomis 2, kuid konkreetset kapa ahelat kodeeriv V-J-C järjestus saadakse alles geenisegmentide liitmise tulemusena. Algselt on kromosoomis 2 üle 300 V-segmendi, viis J-segmenti ning üks C-segment, mis kodeerivad kapa kerge ahela erinevaid osi. Lisaks segmentide kombineerumisele toimub varieeruvas regioonis pärast segmentide assambleerimist kõrge sagedusega mutagenees (somaatiline hüpermutagenees). See suurendab veelgi individuaalsete antikehade spetsiifikat. Iga B-lümfotsüüt toodab ainult ühte kindlat antikeha. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kaasaegse geeni käsitluse järgi on geen geneetilise informatsiooni üksus, mis määrab ära ühe polüpeptiidi või struktuurse RNA molekuli sünteesi. Geeni koostisesse kuuluvad
Näiteks inimese immunoglobuliini kapa kerget ahelat kodeeriv järjestus koosneb geenisegmentidest V, J ja C. V ja J on varieeruvad, C segment aga konstantne. Kõik geenisegmendid asuvad kromosoomis 2, kuid konkreetset kapa ahelat kodeeriv V-J-C järjestus saadakse alles geenisegmentide liitmise tulemusena. Algselt on kromosoomis 2 üle 300 V-segmendi, viis J-segmenti ning üks C-segment, mis kodeerivad kapa kerge ahela erinevaid osi. Lisaks segmentide kombineerumisele toimub varieeruvas regioonis pärast segmentide assambleerimist kõrge sagedusega mutagenees (somaatiline hüpermutagenees). See suurendab veelgi individuaalsete antikehade spetsiifikat. Iga B-lümfotsüüt toodab ainult ühte kindlat antikeha. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kaasaegse geeni käsitluse järgi on geen geneetilise informatsiooni üksus, mis määrab ära ühe polüpeptiidi või struktuurse RNA molekuli sünteesi. Geeni koostisesse kuuluvad