saj.) rahvuse liige on sõltumata oma tahtest see, kellel on ülejäänutega ühine päritolu, kultuur, keel ja ajalugu. - Subjektiivne teooria ehk subjektiivne mõiste rahvuse liige on see, kes tahab olla rahvuse liige ja seda tahet ka oma käitumisega väljendab (õpib keele, osaleb avalikus debatis, poliitilise tahte kujundamises, on hea ja lojaalne kodanik) - Õigeim oleks ilmselt kombinatsiooniteooria (kombineerib objektiivseid ja subjektiivseid elemente subjektiivne element on see, et inimene ise ennast eestlaseks tunnistab ning objektiivne element keeleoskus, päritolu jne) §28 (2) 3 Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. (sisuliselt on antud
Objektiivsed tunnused on päritolu, kultuur, keel, ajalugu. Täna puhtal kujul enam ei kohta. Pigem arhailine. a.i..a.i.2. Subjektiivne teooria rahvuse liige on see, kes ennast ise määratleb rahvuse liikmena, ise tahab olla. Täna olen eestlane, homme soomlane jne. Inimese tahe määrab ära tema rahvuse. Kust me aru saame, mida inimene tahab? Milles peaks tahe väljenduma? Objektiivsed tunnused tulevad sisse. a.i..a.i.3. Kombinatsiooniteooria kombineerib subjektiivset ja objektiivset teooriat. Kui inimesel on tahe, siis saab ta arendada endast neid objektiivseid tunnuseid ja nende tunnuste pinnalt saab hinnata kõrvalseisja, kas ta kuulub sinna rahvusesse või mitte. Rahvust nõuab aega, kuid seda saab vahetada. Oma eluajal saab minna ühest rahvustsest teise arendades rahvusele omaseid objektiivseid tunnuseid. See annab lootust ja see on positiivne
annaabi.ee 
