Hõlmavad kahte peamist eesmärki: suurendada andmete turvalisust ja suurendada lugemis- ja kirjutamiskiirust. SSD (Solid State Drive) pooljuhtketas. Välismälu-andmekandja, kasutab info hoiustamiseks püsimälu. Eristuvad tavalistest kõvaketastest. Kasutavad mikrokiipe, hävimälu ja säilmälu ning ei sisalda liikuvaid osi. Vastupidavam füüsilistele löökidele, vaiksem ja energiasäästlikum. 1. SUMMAATOR: JÄRJESTIK-, PARALLEEL- JA KIIRE ÜLEKANNE Kombinatsiooniskeem, mis liidab arvukoode. Iga järk summeeritakse eraldi, lisaks sisendite väärtustele arvestatakse ka noorematest järkudest tulevaid ülekandeid. Täissummaator arvestab ka ülekandega vanemasse järku. Poolsummaator ülekandega vanemasse järku ei arvesta. Lahutaja realiseeritakse täiendkoodi liitmise abil. Täiendkood on pöördkood, mille viimasesse järku liidetakse 1. JÄRJESTIKÜLEKANNE jadamisi ühendatud mitu 1-bitist täissummaatorit
Töökindlam, tõrketa tööaeg on pikem kõvaketast Soojust eraldub vähem Väiksem kaal Vastupidavus löökidele on palju parem Puudub müra, kuna pole liikuvaid osi Energiatarve on kõvakettaga võrreldes väiksem SSD puudused võrreldes tavalise kõvakettaga: Hind on suurem Maksimaalne mälu maht on üldiselt väiksem, kulukam on toota suuremamahulist 1. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. Summaator on kombinatsiooniskeem, mis on ette nähtud kahendarvude aritmeetiliseks summeerimiseks. Iga järk summeeritakse eraldi. Arvestatakse nooremast järgust tulevaid väärtusi. Järjestikülekandega summaatoris moodustatakse väljundsignaal arvukohtade järjestikku summeerimisega alates parempoolsest ehk nooremast kuni vasakpoolseima ehk vanemani välja. Järjestikülekandega summatori suure järgulisuse korral võib probleemiks olla töökiirus, sest ülekanne levib läbi kõigi ühejärguliste summaatorite
ehitatud paljudest väikestest käskudest, vaid iga tegevuse jaoks eksisteerib eraldi käsk. *Puhtalt CISC protsessoreid loetakse üldjuhul aeglaseks, kuna käsud on kohmakamad ning mingi operatsiooni tätimiseks tuleb läbida rohkem mälust lugemise tsükleid, raskem rakendada konveierit. *Moodsad protsessorid on segu RISC ja CISC ideoloogiast, ehkki RISC on ,,uuema voolu" tehnoloogia. (Esimesed protsessorid olid CISC-tüüpi protsessorid). 23. Kombinatsiooniskeem ning järjestikskeem[1] *Kombinatsioonskeem(Combinational circuits): digitaalskeem, milles, teades sisendite väärtusi, võime väljundid üheselt välja arvutada. Seega on kombinatsiooniskeemide käitumine ettearvatav, kuna nad baseeruvad kindlal(tel) Boole'i funktsioonil. Kombinatsiooniskeeme rakendatakse puhtal kujul eriti just automaatikas, kus mingi elemendi käitumine ei ole sõltuvuses välistest teguritest (mäluelementide olemasolu pole vajalik), ent ka lihtsamat ALU
Vähe levinud. Pindakustilised lained tekitatakse ekraani nurkades piesogeneraatorite abil. Jõutundlik puuteekraan. Kasut pangaautomaatides jne. Puutepind kinnitatakse piesoanduritele, mis muudavad füüsilise jõu elektrisignaaliks. Mida suurem surve, seda suurem on tekkiv laeng. Pilet 22 1. Aritmeettika-loogika seade (ALU). 2. Vahemälu (Cache) organiseerimine: otsevastavusega, assotsiatiivne ja kogumassotsiatiivne 3. Printerid. Aritmeettika-loogika seade (ALU). ALU on kombinatsiooniskeem, mis teeb teatud hulka aritmeetika- ja loogikaoperatsioone. Need on baasoperatsioonid, mida tehakse protsessoris otse riistvaras. Tabelis määrab M, ks tegemist on aritmeetika või loogikarežiimiga ning konkreetse operatsiooni määravad sisendite Sn- 1 kuni S0 väärtused. Iga operatsiooni jaoks on ALU-s oma loogikaskeem. ALU on kombinatsiooniskeem ja tal puudub mälu omadus. ALU on kahejärguline
riistvaras. Näiteks liitmine ja lahutamine aritmeetika poolelt ja EI JA VÕI loogika poolelt. Eeldame, et meil on võrdselt aritmeetika ja loogikafunktsiooni. Tabelis määrab M kas tegemist on aritmeetika või loogikareziimiga ning konkreetse funktsiooni määravad valiku sisendite väärtused. ALUl on andmesisendid, mis on üldjuhul k-järgulised. Operandid a ja b ning resultaat Y on k-järgulised kahendarvud. Iga operatsiooni jaoks on ALUs oma loogikaskeem. ALU on kombinatsiooniskeem, ehk mälu puudub. Kui juhtsisendi ja valiku sisenditega on operatsioon valitud, siis loogikaskeemi väljund määrab kogu ALU väärtuse. Operatsiooni valikuks kasutatakse multipleksorit. Kõigi järkude realiseerimiseks on identsed loogikaskeemid ja järgulisuse suurendamiseks tuleb neid lihtsalt paralleelselt omavahel ühendada. Kahejärgulise nelja operatsiooniga ALU jaoks on vaja kahte 4-1 multipleksorit. Iga lisanduva järgu jaoks on vaja täiendavat 4-1 multipleksorit.
annaabi.ee 
