ja sama. Inimene võib kogeda oma elus väga erinevaid teadvussisusid, kuid teadvus ise on seejuures oma olemuselt kogu aeg üks ja sama. Teadvussisude erinevuste rikkus on tohutult suur. See tähendab, et erinevaid teadvussisusid on miljardeid, mida inimene kogeda võib. Näiteks võtame toidupoed, mida me kõik igapäevaselt külastame. Maitsete ja lõhnade erinevuste rikkus on väga väga suur. Just teadvussisude erinevuste tohutu rikkus viitabki mingisugusele kombinatoorikale see tähendab mingisuguste kombinatsioonide ( seoste ) tohutule arvule. Näiteks ajus eksisteerivad neuronite vahel miljardid seosed. Ajus esineb konfiguratsioon. Selle all mõistetakse miljardite neuronite väljade tugevuste erinevusi nende samade väljade omavahelises suhtes ( sõnast suhtelisus ). Sellepärast öeldaksegi, et neuronite väljad on omavahel konfiguratsioonis. Selle heaks näiteks võtame järgmise konfiguratsiooni
ja sama. Inimene võib kogeda oma elus väga erinevaid teadvussisusid, kuid teadvus ise on seejuures oma olemuselt kogu aeg üks ja sama. Teadvussisude erinevuste rikkus on tohutult suur. See tähendab, et erinevaid teadvussisusid on miljardeid, mida inimene kogeda võib. Näiteks võtame toidupoed, mida me kõik igapäevaselt külastame. Maitsete ja lõhnade erinevuste rikkus on väga väga suur. Just teadvussisude erinevuste tohutu rikkus viitabki mingisugusele kombinatoorikale – see tähendab mingisuguste kombinatsioonide ( seoste ) tohutule arvule. Näiteks ajus eksisteerivad neuronite vahel miljardid seosed. Ajus esineb väljade konfiguratsioon. Konfiguratsiooni leksikoloogiline tähendus seisneb „osiste vastastikuses paigutuses“, kuid seda mõistetakse vahel ka erinevate osiste omavahelise kombinat- sioonina. Näiteks sinine, punane ja kollane kuuluvad põhivärvide hulka, mille omavaheliste segunemiste tagajärjel saame kõik teised värvispektrid
annaabi.ee 
