mille taga seisid enamasti islamiäärmuslased. Näiteid võib tuua ka kodumaalt erinevused eestlaste ja venelaste kultuuri vahel põhjustavad tihti probleeme, kuna igaühel on õigus toetada oma rahvast ja südamelähedast riiki. Võõral maal elades või seda külastades tuleb aga kohaliku kultuuri eripärad selgeks teha ja nendega arvestada. Enda kultuuri liigne ja pealesurutud levitamine ei too kindlasti kaasa head. Teise rahva vaimumaailma ja kombete hoomamine, sellega kontakti loomine võib alguses tunduda täiesti vastumeelne ja võimatu. Aegamööda tuleb aga mõistmine ning see, mis näis olevat täiesti irratsionaalne, võib osutuda hoopis kultuuri rikastavaks teguriks. Maha tuleb jätta segavad stereotüübid, sest need on loonud inimesed, kes ei näe oma ninaotsast kaugemale. Käitu võõrsil nii, nagu välismaalasi kodumaal käitumas näha soovid.
Kui nii edasi läheb, võime me varsti rääkida mingis uues keeles, mis on sarnane näiteks inglise keelele ning mis mitte üldse ei kõla eesti keele moodi. Ka ühtse keele kadumine hävitab meie kogukonda, meie kokkuhoidvust, meie ühtekuuluvus tunnet. Me elame ühiskonnas, kus on võimalus teha teoreetiliselt kõike. Meie ümber maailm muutub ning me muutume koos maailmaga. Jah, me ei saa öelda, et me peame jääma oma vanade harjumuste või kombete juurde. Mis me saame öelda, on see, et me peame jääma nendeks, kes me tegelikult oleme, me ei tohiks unustada eestlust, sest nii kaob meie ümber riik, kes loob meile turvalisuse. Ajalugu on näidanud, et kultuuri olemasolu suudab hoida riiki ühtse ja tervena. Kultuuril on võime säilitada riik.
annaabi.ee 
