7.Nimeta vanu kultuurrahvaid ja - põikflööt tragöödiate autoreid! - trompet - Muinas Egiptus - käsitrumm - Mesopotaamia -tamburiin - India - Hiina - Vana-Kreeka - Vana-Rooma - Sophokles - Euripides - Aischylos 8.Mis oli kreeka kultuuri alg- ja lõpp- perioodi muusikatarbimise vahe? - Alg-perioodi muusikatarbimine oli kultuslike kombetalitluste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. - Lõpp-perioodi muusikatarbimine oli ainelist rikkust omavate inimeste elustiili
Maalikunst Keskajal Keskajal olid ülekaalus usulise sisuga seinamaal (fresko ja mosaiik), illustratsioonid) (käsitsi kirjutatud raamatute kiriku teenistusse, kirik dikteeris ranged eeskirjad. Näiteks inimkeha kujutamine oli keelatud. Kõige varasem säilinud keisripalee mosaiikpõrand- kujutab mütoloogiliste loomade, inimeste, taimede ja hoonete maailma. Ristiusu süvenedes hakkasid mosaiigid kujutama ja ülistama ristiusu märtreid ja keisrit usuliste kombetalitluste täitmisel. Palju viljeldi ka ikoonimaali. Näiteks ikoon "Vladimiri jumalaema", mis avaldas suurt mõju ikoonimaalile Venemaal. Vene ikoonimaalid on leebemad ja inimlikumad. IX-X sajandi maalikunstist Lääne- Euroopas annab ettekujutuse miniatuurmaal paljude käsikirjade lehtedel. Kui varem kaunistati peamiselt initsiaale, siis nüüd hakati maalima kogu lehekülge
VANA-KREEKA JA ROOMA Vana-Kreeka kultuur jaguneb nelja ajajärku: · Arhailine ajajärk 8. 6. saj eKr · Klassikaline ajajärk 5. saj 330. a eKr · Hellenismi ajajärk 330 146 eKr · Rooma võimu ajajärk 146 eKr 395 pKr Arhailisel ja klassikalisel perioodil ei olnud muusikal iseseisvat tähendust, ta oli kultuslike kombetalitluste, pidustust, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Rändlaulikud rapsoodid ja kutselised laulikud Oidid kandsid ette eepilise lugulaule. Muusik jumaliku andega prohvet, kujutav kunst käsitöö. Auloodia soololaul aulose saatel, mida orgialikult meelelise karakteri tõttu kanti ette kevadistel Dianysose pidustustel. Puhkpillidest tundi ka paaniflööti, põikflööti ja metalltrompetit. Kitaroodia hingestatud soololaulud kitaara saatel. Armastatud keelpill oli
ühiskondlikult võrdsed, kuid aja jooksul arenesid välja kihistunud ühiskonnad, kus kõik ei olnud enam võrdsed. Elati suuremates ja jõukamates asulates ülema kihi juhtimise all. Seda tõestavad ülikute matmispaigad. Ülemkihi moodustasid rikkamad perekonnad. Nende hulgast kerkisid esile pealikud, kes korraldasid elu kogukonnas. Nemad koondasid rahvast suuremateks sõjakäikudeks, ehitustöödeks ja pidustusteks. Peale selle kuulusid nende kohustuste hulka ka kohtu mõistmine, usuliste kombetalitluste juhtimine ja rahvalt andamite kogumine. Andameid koguti ühiseks tagavaraks, aga ka isiklikes huvides. Ollakse päris kindel selles, et sellisest kihistunud ühiskonnast kujunes välja riik. Teadlastel on tsivilisatsioonide tekke võimalikeks põhjusteks kujunenud kaks versiooni. Esimese versiooni kohaselt ei tegele kõik ühiskonna liikmed enam toiduhankimisega. Tsivilisatsiooni tasemele jõudnud ühiskonnas on kujunenud ühiskondlik tööjaotus. Osa
miniatuurmaal (käsitsi kirjutatud raamatute illustratsioonid). Bütsantsi riik tekkis 395.a. pärast Rooma riigi jagunemist. Kunst rakendati kiriku teenistusse, kirik dikteeris ranged eeskirjad. Näiteks inimkeha kujutamine oli keelatud. Kõige varasem säilinud mosaiik- Konstantinopoli keisripalee mosaiikpõrand- kujutab mütoloogiliste loomade, inimeste, taimede ja hoonete maailma. Ristiusu süvenedes hakkasid mosaiigid kujutama ja ülistama ristiusu märtreid ja keisrit usuliste kombetalitluste täitmisel. Palju viljeldi ka ikoonimaali. Näiteks ikoon "Vladimiri jumalaema", mis avaldas suurt mõju ikoonimaalile Venemaal.Venemaa päris koos ristiusuga Bütsantsilt ka kirikute ja ikoonide tüübid. Vene ikoonimaalid on aga leebemad ja inimlikumad. Suurimaid ikooni- ja seinamaalijaid oli Bütsantsist tulnud Theophanes, samuti tema õpilane Andrei Rubljov. IX-X sajandi maalikunstist Lääne- Euroopas annab ettekujutuse miniatuurmaal paljude käsikirjade lehtedel
klaasi- ja miniatuurmaal (käsitsi kirjutatud raamatute illustratsioonid). Bütsantsi riik tekkis 395.a. pärast Rooma riigi jagunemist. Kunst rakendati kiriku teenistusse, kirik dikteeris ranged eeskirjad. Näiteks inimkeha kujutamine oli keelatud. Kõige varasem säilinud mosaiik- Konstantinopoli keisripalee mosaiikpõrand- kujutab mütoloogiliste loomade, inimeste, taimede ja hoonete maailma. Ristiusu süvenedes hakkasid mosaiigid kujutama ja ülistama ristiusu märtreid ja keisrit usuliste kombetalitluste täitmisel. Palju viljeldi ka ikoonimaali. Näiteks ikoon "Vladimiri jumalaema", mis avaldas suurt mõju ikoonimaalile Venemaal.Venemaa päris koos ristiusuga Bütsantsilt ka kirikute ja ikoonide tüübid. Vene ikoonimaalid on aga leebemad ja inimlikumad. Suurimaid ikooni- ja seinamaalijaid oli Bütsantsist tulnud Theophanes, samuti tema õpilane Andrei Rubljov. IX-X sajandi maalikunstist Lääne- Euroopas annab ettekujutuse miniatuurmaal paljude käsikirjade lehtedel
· Rooma võimu ajajärk: 146 a eKr- 395 a pKr Informatisooni tolle ajastu muusika kohta on võimalik saada kujutava kunsti, säilinud kirjutiste ja antiigi hiljema perioodi muusika ülestähenduste kaudu. Sõna ,,muusika" tuleb kreekakeelsest sõnas musike ja tähendab muusade kunsti. Muusikut peeti jumaliku andega prohvetiks, samas kujutavasse kunsti suhtuti kui käsitöösse. Arhailisel ja klassikalisel perioodil polnud muusikal iseseisvat tähendust, ta oli kultuslike kombetalitluste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Pillisaatega muusikas eristati kahte alaliiki: · Auloodia- soololaul aulose(puhkpill) saatel, mida orgialikult meelelise karakteri tõttu kanti ette kevadistel Dionysose pidustustel. Puhkpiilidest tunti ka paaniflööti, põikflööti ja metalltrompetit. · Kitaroodia- hingestatud soololaulud kitara(keelpill) saatel.
annaabi.ee 
