Öeldi isegi, et Peko võimuses on ilma muuta. Peko oli ka üks vähestest jumalatest, kelle kohta teame, et esivanemad on kujusid teinud ning sedamoodi austanud. Peko austamine toimus salaja, sellesse olid hõlmatud vaid mõned üksikud pered või külakogukond, mille raames üks perekond hoidis aasta aega Pekot oma viljasalves. Pekoga seotud rituaalid - Peko pidu peeti kaks korda aastas, üks kevadel ja teine sügisel. Algselt erinesid need kombestikult teineteisest oluliselt, kuid hilisemalt olid mõlemas praasnikud sisuliselt samad. Peo kirjeldus M. J. Eiseni ja J. Sandra töödes on järgmine(kirjeldatakse sügist Peko pidu): "Praasniku ööl kogunesid Peko-osalised mehed peremehe poole, kelle juures Peko oli sel aastal hoiul. Igaüks võttis kaasa söögikoti. Peoruumi aknad suleti. Kahe teise mehe osavõtul tõi peremees Peko aidast viljasalvest tuppa, kus ta asetati laelambi alla
Pärast Halloween'i on naabritel tükk aega detektiivitööd, et teada saada, kes selle või tolle maski taga end varjas, kuna sageli vahetavad poisid ja tüdrukud rõivad ja esinevad siis vastavalt. Juhul, kui ei ole võimalik korralikke kollimaske muretseda, korvab maski puudumise meik (make-up). Halloween hakkas Eestis meedia õhutusel levima 1980. aastate lõpus niisiis umbes samal ajal mitmete Euroopa maadega. Pühakutepäeva laupäev oli eesti rahvakalendris varem tundmatu ja kombestikult ühendab tähtpäev endas meie hingedeaja, mihklipäeva ja mardipäeva tavasid. Halloween'i tähistatakse tänagi rohkem linnades, kus liiguvad ringi tontlike maskidega lapsed. Vahel harva on neil käes laternad või on kasutatud Ameerika eeskujul kõrvitsalaternat. Viimast, sageli hiigelsuurte viljadega taime küll kasvatatakse Eestis, kuid mitte väga sageli. Arvestatavaks köögiviljaks muutus kõrvits 19.-20. sajandil. Küll on aga mitmetes lasteaedades ja koolides sellel
Judaism Judaism on juudi usund, mida tunnistavad peamiselt juudid ja mille alged ulatuvad teise aastatuhandesse enne Kristuse sündi. 11.sajandi lõpus e.m.a tekkis Iisraeli riik. Juudid on ajaloos pidanud palju sõdu oma riigi kaitsmise nimel ja elanud aastasadu teiste valitsejate võimu all. Judaismi usuõpetuse aluseks on Vana Testament ehk Moosese raamatud. Ainujumal on Jahve, maailmast väljaspool elav vaim, kõige looja ja kohtumõistja. Ajalooliselt on kujunenud kaks kombestikult erinevat suunda: askenazim ja sefardim. Judaismi pooldajaid on maailmas umbes 13 miljonit. Iisraeli asustamine juutide poolt Moosese raamatu jutustus Aabrahamist ja tema otsestest järglastest võib viidata sellele, et muistsed heebrealased tulid Kaananisse (tänapäeva Iisrael), kolme peamise lainena. Esimene neist seostub Abrahami ja Hebroniga ning toimus u. 1850 e.m.a. Teine sisserändamislaine oli seotud Aabrahami pojapoja Jaakobiga, kes nimetati ümber Iisraeliks. Heebrealaste kolmas
annaabi.ee 
