oluliselt erinev Émile'i haridusest. Sophiet, kui ideaalse naise kehastust, haritakse nii, et ta oleks kord oma mehe poolt valitsetav. Samal ajal haritakse Émile'i, kui ideaalse mehe kehastust, olema omavalitsuslik. Rousseau ei varja oma iroonilisust intellektuaalsete naiste suhtes. Et nii erasuhted kui poliitilised suhted Rousseau nägemuse kohaselt õigesti töötaks, peavad naised alluma. Seevastu hindab ta naist kui ilu kehastust, kes oma loomuliku kaunidusega suunab ühiskonda kombekusele ja headusele. Pedagoogika ei ole vägivaldne sotsialiseerimine, vaid loomulike soodumuste delikaatne arendamine. Ühiskonna- ja riigifilosoofia Ühiskondliku lepinguga kuulutavad inimesed, kes looduslikus seisundis olid üksikisikutena vabad, oma ainsaks suverääniks kogukonna. Nad ütlevad lahti oma indivuduaalsest vabadusest ja loovutavad selle ,,poliitilisele kehale", lähtudes kasulikkuse kaalutlustest, mis on täielikus vastavuses nende ,,enesearmastusega". Ja
k�ige viljakamal perioodil, mil kunstnik oli keskendunud eelk�ige antiikajast ja m�toloogiast p�rit ainesele ning tutvunud ka Lutheri ja humanistliku kultuuri ideoloogiaga. Stseen k�neleb veiniorgiast, mida provotseerib Bacchus ja kus suure t�nni �mber on kogunenud vallatud Putod, kes on lasknud end veininaudingust laastavalt haarata. M�toloogiast tuntud bravuurse veinijumala kujutamine ja kunstniku fantaasias s�ndinud liialdatud stseen Putodega teenib �hiskonda kui kombekusele manitsev ettekirjutus, mis viitab alkoholi kahjulikkusele ning selle liigtarbimisest tulenevale ebas�ndsale k�itumisele ja moraalsele allak�igule. Sel teosel on Cranach kasutanud ka �hte oma meelismotiividest, milleks on n�mf maastikul. T��d v�ib pidada Cranachi puhul unikaalseks ebatavalise fakti t�ttu, et kompositsiooni ei ole kunagi korratud, kuigi kunstnikul oli kombeks oma hoolega seadistatud t��dest hiljem �pilaste abil variante luua. *******
annaabi.ee 
