! tulemusena, seega vaja kogemust ja aega, kombetäius kujuneb kokkuvõte- Eros on eelkõige armastus kellegi vastu ja seejärel välja kombaharjumuste käigus. -> ei teki looduse mõjul ostub armastuse objektiks too, kellest keegi puudust tunneb. looduselt võtame vastu võimed, mida me vastavalt loomusele Eros armastus ainult kauni vastu?!- järelikult puudub Erosel omandame ning kombeharjumuse kaudu arendame lõpuni ilu?? loomutäiuse saame, kui meil on esmalt võime toimida. Eros deemon. on jumalate ja inimeste vahel selgitajaks ja naudingutest hoidudes saame tasakaalukateks ja sellisena me vahendajaks - annab jumalatele inimeste ohvrid ja palved, suudamegi nendest hoiduda. inimestele käsud ja hüvitused
Loomuse voorused (eetilised voorused) näitavad kombetäiust. Kombetäiuse puhul ei teki meil midagi looduse mõjul. Pole ju looduses midagi, mis harjumuse kujundamisega teistsuguseks läheks: näiteks ei saa harjutada kivi ülespoole liikuma, mis loomuomaselt liigub allapoole, kui sa tal ka tuhandeid kordi üles visates harjumust kujundaksid. Niisiis ei teki loomutäiused looduse mõjul ega ka vastupidi loodusele, vaid me saame neid vastavalt loomusele omandada ning kombeharjumuse abil lõpuni arendada. Intellekti voorused (dianoeetilised voorused) näitavad mõistusetäiust. Mõistusetäius tekib ja suureneb enamasti õpetamise tulemusena, seetõttu vajab ta kogemust ja aega. Kombetäius kujuneb aga välja kombeharjumuste alusel. Aristotelese teooria keskne mõte on, et inimesel on olemuslik loomus ja tema eksistentsil on olemuslik eesmärk või mõte (telos). Inimese ülesanne, tema elu mõte on nii mõistuse kui