MIs on asjatundjate hinnangul politseiameti K-komando? Postimehe andmetel kuuluvad eriüksused või -grupid ka vanglate ameti, kaitsepolitsei ja kaitsejõudude peastaabi koosseisu. Väikesearvulised nn kiirreageerimisgrupid on näiteks Tallinna ja Tartu politseiprefektuurides. Politseiametil K-komando Politsei eriüksus loodi 1991. aastal politseireservi nime all. 1992. aastal muudeti see K-komandoks, mille juhiks tõusis Lembit Kolk, kes on sellel ametikohal tänaseni. Ohtlike kurjategijate kinnivõtmiseks ja pantvangide vabastamiseks loodud K- komando kuulub igapäevaselt keskkriminaalpolitsei koosseisu, erandolukordades allub aga politsei peadirektori asetäitjale Jüri Kasesalule. Postimehe andmetel kuulub K-komandosse 20 ja 30 mehe vahel, täpset arvu politsei ei avalikusta. Üksuse tuumik tegutseb koos seitse aastat.
(nn Einsatzgruppe). Need Riigi Julgeoleku Peaametile (Reichssicherheitshauptamt – RSHA) alluvad üksused koosnesid julgeolekupolitsei ja SD ametnikest. Operatiivgrupid olid sõjalised motoriseeritud politseiüksused, mis liikusid koos Saksa armee üksustega. Moodustati neli sellist üksust. Operatiivgrupp A SS-Brigadeführer dr. Walter Stahleckeri juhtimisel liikus koos väegrupiga „Nord“ ja oli ette nähtud tegutsema Balti riikides ning Põhja-Venemaal. Operatiivgrupp A jagunes neljaks komandoks, neist 31 Eestisse suundus erikomando (Sonderkommando) 1a SS-Sturmbanführer Martin Sandbergeri juhtimisel. Detsembrist 1941, kui Eesti territoorium anti Saksa sõjaväevõimudelt üle tsiviiladministratsiooni juhtida, formeeriti selle baasil Saksa Julgeolekupolitsei ja SD (Jupo ja SD) Eestis. 15
annaabi.ee 
