Diferentsiaalkolbpumbad on ühe silindriga nagu ühekordsed pumbad ,kuid tööprotsess on erinev. Diferentsiaalpumadel toimub ühe kolvi käigu ajal imemine ja imikäigu ajal ühe silindrimahu vedeliku väljasurumine pumbast toimub kahe käigu jooksul. Sellega jääb pumba jõudlus võrdseks ühekordse tegevusega pumbaga aga vooluhulk on palju ühtlasem. Kui kolb liigub paremalt vasakule , siis surutakse töökambritäis vedelikku surveklapi kaudu survetorru. Osa sellest mahub kolvitagusesse kambrisse , ülejäänud liigub edasi torustikku. Kolvi tagasikäigul surutakse ka talletatud vedelik edasi. Seega on väntvõlli täispöörde jooksul üks imi- ja kaks survetakti. Vooluhulga ühtlustamiseks võivad diferentsiaalkolbpumbad olla valmistatud ka nii ,et neil on ühe väntvõllipöörde jooksul üks survetakt ja kaks imitakti . Selleks ,et mõlema töötakti ajal liiguks edasi ühepalju vedelikku , peab kolvivars võtma enda alla poole silindri mahust. Seega tehakse
Diferentsiaalkolbpumbad on ühe silindriga nagu ühekordsed pumbad, kuid tööprotsess on erinev. Diferentsiaalpumadel toimub ühe kolvi käigu ajal imemine ja imikäigu ajal ühe silindrimahu vedeliku väljasurumine pumbast toimub kahe käigu jooksul. Sellega jääb pumba jõudlus võrdseks ühekordse tegevusega pumbaga aga vooluhulk on palju ühtlasem. Kui kolb liigub paremalt vasakule , siis surutakse töökambritäis vedelikku surveklapi kaudu survetorru. Osa sellest mahub kolvitagusesse kambrisse, ülejäänud liigub edasi torustikku. Kolvi tagasikäigul surutakse ka talletatud vedelik edasi. Seega on väntvõlli täispöörde jooksul üks imi- ja kaks survetakti. Vooluhulga ühtlustamiseks võivad diferentsiaalkolbpumbad olla valmistatud ka nii ,et neil on ühe väntvõllipöörde jooksul üks survetakt ja kaks imitakti . Selleks ,et mõlema töötakti ajal liiguks edasi ühepalju vedelikku , peab kolvivars võtma enda alla poole silindri mahust
Diferentsiaalkolbpumbad on ühe silindriga nagu ühekordsed pumbad, kuid tööprotsess on erinev. Diferentsiaalpumadel toimub ühe kolvi käigu ajal imemine ja imikäigu ajal ühe silindrimahu vedeliku väljasurumine pumbast toimub kahe käigu jooksul. Sellega jääb pumba jõudlus võrdseks ühekordse tegevusega pumbaga aga vooluhulk on palju ühtlasem. Kui kolb liigub paremalt vasakule , siis surutakse töökambritäis vedelikku surveklapi kaudu survetorru. Osa sellest mahub kolvitagusesse kambrisse, ülejäänud liigub edasi torustikku. Kolvi tagasikäigul surutakse ka talletatud vedelik edasi. Seega on väntvõlli täispöörde jooksul üks imi- ja kaks survetakti. Vooluhulga ühtlustamiseks võivad diferentsiaalkolbpumbad olla valmistatud ka nii ,et neil on ühe väntvõllipöörde jooksul üks survetakt ja kaks imitakti . Selleks ,et mõlema töötakti ajal liiguks edasi ühepalju vedelikku , peab kolvivars võtma enda alla poole silindri mahust. Seega tehakse kolvisäär