1.4DIISELMOOTOR Diiselmootoris valmistatakse küttesegu silindris, mis ongi põhiline erinevus ottomootoritest. See tähendab, et silindris surutakse kokku puhas õhk, millesse pritsitakse kütus ja mis ise süttib kuumas õhus. Diiselmootorid jaotatakse sissepritse mooduse järgi: 1. Otsesissepritsega diiselmootorid, nende mootorite puhul pritsitakse diiselkütus otse põlemiskambrisse. Põlemiskambri moodustab kolvipealne, erikujuga ruum, mis paneb õhu, tema kokkusurumisel pöörlema, selleks et sissepritsitav kütus seguneks paremini õhuga 2. Eelpõlemiskambriga diiselmootorid, nende mootorite korral toimub kütuse sissepritse eelpõlemiskambrisse, mis on peene ava kaudu ühendatud põhipõlemiskambriga. 3. Pööriskambriga diiselmootorid, mille põlemiskambri ühe osa moodustab erikujuga kamber, mis õhu kokkusurumisel paneb viimase pöörlema. 4
koosneb silindrist koos silindripeaga, kolvist koos kolvirõngastega, kepsust koos kepsulaagritega selle mõlemas otsas, väntvõllist koos hoorattaga ja siduriga ning karterist. Silinder ja väntvõll toetuvad kahest poolest koosnevale karterile, mis moodustab mootori aluse. Kolb liigub silindris edasi-tagasi ja on ühendatud väntvõlliga liigenditel kepsu kaudu. Mootori töö selgitamiseks oletame, et kolb asub silindri ülemises piirasendis ja kolvipealne ruum on täidetud kokkusurutud kütteseguga so bensiini-õlisegust ja õhust koosnev segu. Kui nüüd küttesegu süüdata, tekib põlemisel kõrge temperatuur ja põlemisgaas paisub, tekitades rõhu, mis surub kolvi silindris allapoole. Kolvi liikumine kandub kepsu kaudu väntvõllile ja see hakkab pöörlema. Nii muutub küttesegu põlemisel silindris vabanev energia mehhaaniliseks tööks. Kolb liigub silindris sirgjooneliselt edasi-tagasi. Piirseise, kus kolvi liikumissuund
jooksul on võimalik seetõttu, et selles mootoris silindri täitmine kütteseguga ja tühjendamine heitgaasidest toimub pumbaga. Seejuures hõivab silindri täitmine ja tühjenda- mine osa kolvi surve- ja töökäigust a. s. s. piirkonnas. Pumbakambriks on õhutihe karter, milles kolvi ülesliiku- kel, mil kolvi alumine serv avab sissevoolukanali, algab misel tekib alarõhk, allaliikumisel -- ülerõhk. küttesegu sissevool karterisse. Kui kolvipealne ruum on Kahetaktilises mootoris puuduvad gaasi sisse- ja välja eelnevalt täidetud kütteseguga, siis see surutakse sama- voolu reguleerivad klapid. Neid asendavad silindri seinas aegselt kokku. Esimene takt lõpeb segu süütamisega veidi olevad avad ehk aknad, mida suleb ja avab kolb oma edasi- enne kolvi jõudmist ü. s. seisu. tagasi-liikumisel.* >
annaabi.ee 
