ristlõikega rõngas, mille silinderpinnad surutakse pingutatud kolviketaste kaudu silindrihülsi vastu. Kolvirõngaste või kolvi tihendusmanseti materjal peab vastama pumbatava keskkonna füüsikalis-keemilistele omadustele . Suures osas sõltub kolvi tihendi materjal pumbatava keskkonna temperatuurist ja rõhust . Viskoossete vedelike pumpamiseks kasutatakse sageli labürüntkolbe, milledel puuduvad kolvirõngad või tihendid. Sellistel kolbidel on kolvikehale treitud rida peeneid pilusid, mis üksteise järel moodustavad keskkonna paisumiskambrid . Kolvi survekäigu ajal satub vedelik töökambrist kolvi ja hülsi vahele asuvatesse piludesse, milles rõhk järk-järgult alaneb. Kui pilusid on palju, siis viimases pilus vedeliku rõhk on nulli lähedane või null ja kolvi ning hülsi vahelt pääseb läbi väga vähe keskkonda. Plunzer ehk varbkolvid võivad olla: - täpse töötlusega mittevahetatavad plunzerpaarid ( hüls ja plunzer) ,
silinderpinnad surutakse pingutatud kolviketaste kaudu silindrihülsi vastu. Kolvirõngaste või kolvi tihendusmanseti materjal peab vastama pumbatava keskkonna füüsikalis-keemilistele omadustele. Suures osas sõltub kolvi tihendi materjal pumbatava keskkonna temperatuurist ja rõhust. Viskoossete vedelike pumpamiseks kasutatakse sageli labürüntkolbe, milledel puuduvad kolvirõngad või tihendid. Sellistel kolbidel on kolvikehale treitud rida peeneid pilusid, mis üksteise järel moodustavad keskkonna paisumiskambrid. Kolvi survekäigu ajal satub vedelik töökambrist kolvi ja hülsi vahele asuvatesse piludesse, milles rõhk järk-järgult alaneb. Kui pilusid on palju, siis viimases pilus vedeliku rõhk on nulli lähedane või null ja kolvi ning hülsi vahelt pääseb läbi väga vähe keskkonda. Plunzer ehk varbkolvid võivad olla:
ristlõikega rõngas, mille silinderpinnad surutakse pingutatud kolviketaste kaudu silindrihülsi vastu. Kolvirõngaste või kolvi tihendusmanseti materjal peab vastama pumbatava keskkonna füüsikalis-keemilistele omadustele . Suures osas sõltub kolvi tihendi materjal pumbatava keskkonna temperatuurist ja rõhust . Viskoossete vedelike pumpamiseks kasutatakse sageli labürüntkolbe, milledel puuduvad kolvirõngad või tihendid. Sellistel kolbidel on kolvikehale treitud rida peeneid pilusid, mis üksteise järel moodustavad keskkonna paisumiskambrid . Kolvi survekäigu ajal satub vedelik töökambrist kolvi ja hülsi vahele asuvatesse piludesse, milles rõhk järk- järgult alaneb. Kui pilusid on palju, siis viimases pilus vedeliku rõhk on nulli lähedane või null ja kolvi ning hülsi vahelt pääseb läbi väga vähe keskkonda. Plunzer ehk varbkolvid võivad olla: - täpse töötlusega mittevahetatavad plunzerpaarid ( hüls ja plunzer) ,
annaabi.ee 
