asumisele Tjumeni oblastisse. 1947. aastal suri Siberis, sest haigestus sealsete kurnavate olude tõttu. Mõned Talviku luuletused: Tütarlaps aprillis Rõõmude vürtsiseid veine kevad mul rinda kallas. Hurmas läks päev, aga teine mustade murede vallas. Nutuga naeru pooleks pudeneb igal viivul. Emba mind, et ma kooleks lõkkele loitvail tiivul. Issand, kas iial ei leita kongi, kus koltun vahaks? Vahel su peekrisse heita kihavaid mürke tahaks. Piinan ja petan sind armus. Kui aga kihvatad raeva, tunnen, et raudne su karmus avab mul seitsmenda taeva. Öö Öö tallas päikse jäätund rabahauda. Surm raskel käel, taod süsimusta rauda. Kes nüüd veel jätkama jäi päeareisi, peab kaua käima kohtamata teisi. Ja kes kord öösse ootama jäi venda, see kergelt kaotab käest veel iseenda.
olen su lendav vaip Kas on nii, et me saame olen su sild kõik nagu pälvime? olen su saabas ja sool Kas on nii, et meid tabab kohver ja sahver kõik, mida väldime? olen su parem pool /—/ Aeg, sina üürikene ma põlen ja üllatuslooline - mädanen elu ei ole lugu, koltun vaid lootus ja loomine. pudenen koost kui lugu saab läbi olen osa su loost Artur Alliksaar “Aeg” Ei ole paremaid, halvemaid aegu. Helena Läks On ainult hetk, milles viibime praegu. nüüd võiks juba paremaks minna Mis kord on alanud, lõppu sel pole. lausud sa Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. ma noogutan teetassidele me ees laual
annaabi.ee 
