pidude“ maalija, tema maalidel esinevad toredasti riietatud daamid ja härrad kauni maastiku foonil vestlemas, tantsimas jne. ● Piltide figuraalne kompositsioon on rafineeritult elegantne, kerge ja graatsiline, tehnika äärmiselt maaliline, voolav ja pehme. Watteau maalidest hoovab vastu intensiivne lüürilisus, milles ei puudu melanhoolne nüanss. ● Watteau tööde unistusliku meeleolu tõstmisele aitab kaasa sulav, soe ja väga nüansirikas koloriit; tema looming tähistab koloristliku suuna lõplikku võidulepääsu. Ka tema joonistus on kõrgetasemeline – oma piltidel esinevate figuuride ja maastiku maalimisel on ta alati kasutanud looduse järgi tehtud joonistusi. ● Tuntumad teosed on „Ärasõit Kythera saarele“, „Gilles“, „Gersain’i silt“ – need on rahulikud suurejoonelised teosed, väga harmooniliste gruppideülesehituse ja lihtsa laia pintslitehnikaga.
seda teeks kunstniku individuaalsuse kadumiseni. Ometi pidi veepeal püsimiseks selle kunstisuunaga kaasa minema, mida Karin Luts ka tegi, aga tasapisi ja vaikselt. Tema töödes olid alati olnud keskseks teemaks inimfiguurid ning tee nendest läbi üha suurema vormiüldistuse kaudu abstraktsionismini oli keerukas. Zanrina kasutas ta enamasti natüürmorti. Kriitikute arvamused olid vastakad. Mõni pidas teda tõeliseks meistriks abstraktsionismi lüürilis-koloristliku haru viljelejana ja teine arvas, et kunstniku loomingu kataloogist võiks abstraktsionismi perioodi üldse välja jätta. Tundes end ummikus olevat, leidis ta enda jaoks graafika ning sukeldus selle tehnikavõludesse täielikult, pöördudes tagasi maalikunsti alles 1970ndatel. Tema töödel olid nüüd kujutatud sürrealistlikumad teemad, mida aegajalt ka varasematest töödest oli läbi käinud alates juba kooliaegsetest töödest. Teda paelus väga
annaabi.ee 
