Johannes ja Karl Luckin (Valgamaa) on fotografeerinud pulmi, lisaks viibis Karl aastatel 19001908 misjonärina Kilimandzaro jalamil, reisist on eksponeeritud 4 tööd. Priidu Viilup (avas ateljee 1910. aastal Tallinnas) on fotodel kujutanud enamasti talurahvast säilinud on grupifotod ning ka portreevõtted. Mitmesugused eritehnikad Sajandivahetusel värvifotot ei tuntud, fotosid koloreeriti akvarell või õlivärvidega. Muuseumis on neli tööd, mis seda tehnikat kujutavad. Samuti on ohtralt säilinud sajandivahetuse fotoäride kuulutusi selleks ajaks oli fotografeerimine tõeliselt populaarseks kujunenud. Huvitavad on ka eksponeeritud eritehnikad fotod siidil, nahal , transferrotüübid. Esindatud on stereopildid, mis stereoskoobiga vaadatuna annavad ruumilise kujutise. Eraldi ruumis asub 20
Stiilid. Konspekt II osa 2 eelpoolnimetatud võtteid, tervikuna jäi aga Hollandi, Inglise, Skandinaavia 17.-18. sajandi (barokiajastu) sisekujundus suhteliselt rahulikuks ja kaineks võrreldes baroki maalilis-dünaamilise suunaga. Hollandis kasutati seinte katmiseks palju tüüpilisi sini-valgeid kahhelkivisid, Inglismaal eelistati seinte puiduga tahveldamist. Vähemtähtsate ruumide seinte katmiseks kasutati ka pakutrükis pabertapeete, mida käsitsi koloreeriti. 18.sajandi alguses läksid moodi nn. gobelääniimitatsioonid, kus käsitsi koloreeritud pabertapeet moodustas seinal nt jahistseeni. Värvid. Barokkvärvid tuginesid kontrastile. Eelistati sügavaid, hõõguvaid või tumedaid toone: tume kuld ja pruun, veinipunane, bordoo, sametroheline. Tüüpiline oli heleda ja tumeda kontrastsusele tuginev värvikäsitlus. Ornament. Barokis kasutati rikkalikult ornamenti, mida iseloomustas vormikas töötlus ja ruumilisuse taotlus
annaabi.ee 
