arengut. On hakatud kasutama tööjõudu sealt, kus see on odav, on hakatud rajama tehasied sinna kus on tulus ja on hakatatud müüma aina rohkem sinna, kus on rohkem ostujõudu. Kõik maailma riigid sõltuvad järjest enam üksteisest. Maailmas on välja kujunemas kogu maailma hõlmav majandus süsteem. Seda maailmamajanduse järjest ulatuslikumat seostumist nimetataksegi globaliseerumiseks. Globaliseerumine hakkas tekkima peale raskeid kriise maailmas. Koloonijad hakkasid iseseisvuma. Riigid hakkasid tegema majanduslikku koostööd. Rahvusvaheline kaubandus liberaliseeriti. Tohutult hakkasid arenema side- ja infotehnoloogia ning transport, eriti lennundus. Kuna suhtlus väismaailmaga paranes, said inimesed kätte rohkem infot. Hakati mõtlema sellele, kuhu oleks soodasam tootmisi paigutada ja kuhu tooteid edasi müüa. Kaugete vahemaade tähtsus järjest vähenes.
eest. Suurkaupmehed sekkusid ka tööstusesse: nad varustasid linna või küla materjaliga ja pärast ostsid nende toodangut, et seda tulevikus välismaal turustada. Aja jooksul see seostus suurenes ja sai aluseks lõpul alanud industrialiseerimisele. Suurenes ka väärismetallide sissevedu, mida toodi Ameerikast. Tänu väärismetallide väljavedu vähendamisele toimus hindade revolutsioon: hinnad tõusesid 5-6 võrra. Veel üks tagajärg olid uued koloonijad Ameerikas. Selleks, et seal elama asuma, tapsid eurooplased selle põlisrahvasid. Nende julmusele ja häbimatuse ei olnud piire: nad tekitasid indiaanlaste genotsiidi igasuguste haiguste abil. Näiteks katkuga nakatatud tekk, mida eurooplased ,,kinkisid" indiaanlastele. Kolonistid tõid Ameerikasse oma kultuuri ja religiooni. Eurooplased veel proovisid saada maksimum kasumit teistest inimestest, ja selle pärast nad
annaabi.ee 
