· Majandusliku mõju laiendamine · Oma pol, põhjendati vajadusega hoolitseda vähemarenenud riikide eest · Euroopa tsiv. (isikuvabadus, eraomand, demokraatia, turumaj, võrdsus) · Sisemised vastuolud, ei tahetud kuulda mõne enda ter lahkulöömisest · Erand: Norra eraldus rahumeelselt Roorsist (1905) · Saks, Vene-ümberrahvastamispol, ing-ralvajõud, aust-ung-piiratud anutonoomia Kolooniaimpeeriumide teke: · 20. Saj alguseks hakkasid vabad kolooniavallutusteks sobivad maad otsa saama · Viis katseteni valdused ümber jaotada · Huviorbiidis oli aafrika · 1914.a suutis iseseisvuse säilitada vaid etioopia+libeeria · Dramaatilisem kokkupõrge ing-buuri sõda (1899-1902), buurid sunnitud rahulepingule · Vastupanu kasvas ka aasias, briti kolooniaid isel kiire maj areng, mis tõi kaasa trad elu muutumise · India rahvuskongress seadis eesmärgiks saavutada indiale otsustusõigus siseküs (1896)
Õpik pt 1,2,4 Imperialismiajastu iseloomulikud jooned- suurriikide mõjuvõim kogu maailmas, majandusliku mõjuvõimu laienemine, vähem arenenud maad muudeti tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks. Euroopa tsivilisatsioon- isikuvabadus, eraomand ja demokraatia olid ainuvõimalikud koloniaalimpeeriumite teke- imeperialismi lahutamatuks osaks oli kolooniaimpeeriumide väljakujunemine. 56% elanikkonnast elas koloniaalsetes maades. 20 sajandi alguseks hakkasid vabad kolooniavallutusteks sobivad maad otsa saama, see teravdas suhteis suurriikide vahel ning viis katseteni valdused ümber jaotada. maailmamajandus 20. sajandi algul- Majanduse areng oli kiire aga samas ka ebaühtlane. Turusuhted muutusid järjest tähtsamaks, maailmamajanduses tõusis järjest olulisemale kohale kaubandus. Hoo sai sisse sadamate ning kaubandusfirmade areng. Kõik see muutis riigid üksteisest rohkem sõltuvaks.
annaabi.ee 
