Aspergillus Aspergillushallitust esineb tavaliselt tolmus ja siseõhus, kuid ka toiduainetes. Tähtis aspergilluse allikas on hein. Aspergillushallitus mõjutab peamiselt allergiliseks reaktsiooniks peetava pneumomükoosi teket, kuid sellel võib olla mingi osa ka teist tüüpi allergiliste reaktsioonide vallandumises. Olulisim invasiivne haigusetekitaja on Aspergillus Fumigatus, mis põhjustab tähtsaimat infektsiooni aspergilloosi. Nakatutakse sissehingava õhu kaudu. Hallitusseen koloniseerub tavaliselt nende patsientide kopsudesse, kel on mingi soodustav põhihaigus või immuunpuudulikkus. Aspergillushallitused võivad põhjustada vaevusi kuulmekäigus ja ninas (siinustes). Aspergillus flavus on tavaline ninapiirkonnast isoleeritud hallitusseen. Sarvkesta kahjustusega võib mõnikord kaasneda aspergilluse invasioon silma. Nendel juhtudel. Aspergilloom tekib tuberkuloosist, korduvatest pneumooniatest või teistest haigustest kahjustatud kopsudesse
Stapylococcus epidermidis ja S. aureus. Viimase päriskoduks ninasõõrmed. Suu mikroobid § Toit, epiteliaalne debris, sekreedid - soodne keskkond bakteritele. § Sagedamini Streptococcus, Lactobacillus, Staphylo-coccus, Corynebacterium, anaeroobsed bakterid. § Normaalne floora võib kahjustada - osa potentsiaalselt patogeensed. Siis kui tungivad läbi limaskesta - lokaalsed põletikud; kui vereringesse - südamesse > endokardiit. § Sünnihetkel on suu steriilne, koloniseerub kiiresti väliskeskkonnast ja emalt. Streptococcus salivarius domineerib, moodustab hammaste ilmumiseni (6.-9. kuul) 98% suu floorast. § Hammaste ilmumisel koloniseerivad Streptococcus mutans ja S. sanguis. Vajavad kude, mis ei deskvameeru. Teised streptokokkide liigid adhereeruvad limaskestadele. § Igemete teke võimaldab anaeroobidega koloniseerumist, mida vanemaks, seda rikkalikum, puberteedieas Porphyromonas, Prevotella, spiroheedid .
annaabi.ee 
