· 1620.aastateks oli rahvaarv kahanenud vähemalt poole võrra. 120 000-140 000 inimeseni. · 17.sajandi algul oli 75% taludest maha jäetud või tühjad. · Enam laastatud oli suurtelinnade ümbrus, eriti Harjumaa ning Kesk-Eesti : Järvamaal oli 90% taludest tühjad. · Poola ja Rootsi võimud olid huvitatud tühjaks jäänud ala kiiresti koloniseerimise peale. · Tartus anti tühjaks jäänud majad tasuta uutele omanikele. · Poola koloniseerimis poliitika tulemisi ei andnud. Sõjaeel rahvaarv jäi Poola ajal saavutamata. · 1601-1603 näljahäda, mis tabas Põhja- ja Ida-Euroopat. Asustus Rootsi ajal · Sõja lõppedes Eesti rahvaarv taastus üllatavalt kiiresti. 1695. aastaks 350 000- 400 000 inimest. · Eesti ala jäi ulatuslikumast sõjategevusest aastakümneteks puutumata. · Pikk rahuaeg soodustas sündimust. Asustus Rootsi ajal 17.sajandi sisemigratsioon
Taanis Sjællandi saarel legaat Modena Wilhelm, Liivimaa ordumeistri Hermann Balke ja Taani kuningas Valdemar II, kes sõlmisid Stensby lepingu 7. juunil 1238. Stensby leping oli aluseks Rooma paavsti poolt organiseeritud maa-alade vallutamiseks. 7 KOKKUVÕTE Muistne vabadusvõitlus oli osa nn. ,,Balti ristisõjast" mis omakorda oli vaid osa tol ajal Euroopas toimunud suurematest kristianiseerimis ja koloniseerimis protsessidest. Eestlaste alistamine 13. sajandi alguses, mida Eestis tuntakse nimetuse all Muistne vabadusvõitlus, oli osa suuremast kampaaniast Läänemere idakalda rahvaste vastu, kes olid viimased ristimata paganad terves Euroopas. Kohalikule rahvale ja sõjameestele oli see sõda ,,omal õuel" ja omade isiklike eesmärkide eest suuremas sõjas osalemine. Muistsed eestlased sõdisid oma senise maa ja elukorralduse eest tarmukalt ja pidasid strateegiliselt osavalt ettevalmistatud
kultuuriline identiteet, institutsioone ja maailmavaadet, mis on vajalik, et asuda vastu võõrale ja hirmutavale, seda taltsutada ja elada sellega külg külje kõrval; need hõlmasid nii õigust ja religiooni kui ka relvi ja laevu. _ Euroopa kristlased, kes seilasid 15. ja 16. sajandil Ameerika, Aasia ja Aafrika rannikule, tulid ühiskonnast, mis oli ammu koloniseeriv ühiskond. _Euroopa, mis oli maailma kõige suuremate vallutus-, koloniseerimis- ja kultuuriliste transformatsioonide initsiaatoriks, oli ka ise samasuguste protsesside sünnitis.