2) Näljahäda 1601. - 1603. aastal. Sise ja välismigratsioon aitas kaasa tühjade maade uuesti kasutuselevõtule 17. sajandi 30. aastail. Sisemigratsiooni põhjusteks olid: 1) inimeste kolimine paljudesse tühjadesse taludesse. 2) Inimesed otsisid viljakamaid maid ja inimlikumaid mõisnikke. Välismigratsiooni põhjusteks olid: 1) Tagakiusamise tõttu rändasid sisse Vene vanausulised. 2) Soomlased pagesid siia kohustusliku sõjaväeteenistuse eest 3) Riiklik kolonisatsioonipoliitika Eesti rahvas jäi siiski püsima, kuna peale Põhjasõda jäi püsima kestev rahuaeg, sisserännanud rahvad assimileerusid ( sulandusid ) eestlastega ning Eesti mehi ei võetud sundkorras sõjaväkke. Suur Nälg tabas Eestit aastatel 1695.-1697. See oli kõigi aegade laastavaim näljahäda. Näljale lisandusid tüüfus ja düsanteeria. Nälga ja haigustesse suri umbes 75 000 inimest. 6. Reduktsioon: mõiste selgitus, kes, miks ja millal selle läbi viis?
o võeti üle viljakamaid vaid > soodustas sündimust o väga palju saarlasi oli mandril o negatiivne tagajärg: senise asustuse järjepidev katkemine > soodustas pärisorjust o sisseränne o vene talupojad, käsitöölised, kaupmehed, kalurid(Peipsi alad) > vanausulised o eestlased asusid ka Peipsi aladele o soomlased o riiklik kolonisatsioonipoliitika o lätlased Lõuna-Eestis o hollandlased, sotlased, ungarlased, leedulased 1698 aastal 330 000 inimest o näljahäda 1696-1697 (suurim) o nakkushaigused (nt tüüfus ja düsenteeria) 1712 aasta 170 000 inimest o Põhjasõda o Katk 1710-1711 Peale seda hakkas rahvaarv kasvama(18. saj lõpp 500 000 inimest), mis tuli headest loodustingimustest. Sisseränne pidurdus peale Põhjasõda. 17
annaabi.ee 
