hirmuvalitsusest ja julmustest, mis olid La Isabelas igapäevased. Jutud jõudsid ka kuningapaari kõrvu.Kui Kolumbus 1496. aastal taas kord Hispaaniasse naases, avastas ta, et tema kui riigi uhke poja staatuse sära oli tuhmunud. Tema koloonia oli samal ajal täielikult hävinemas. Hispaanlased tegid kohalike vastu ühe karistusekspeditsiooni teise järel, samas üksteisega võimu ja vähese toidu pärast võideldes. 1497. aasta mais jõudsid rahutused kõrgpunkti. 100 kolonisaatorit lõi La Isabelast lahku, röövis selle loomadest ja relvadest tühjaks ning asutas saarel omaenda väikese asunduse. Aasta hiljem loobuti La Isabelast täielikult, eelistades lõunarannikul asuvat uut Hispaania linna Santo Domingot.1498. aasta augustis pöördus Kolumbus pärast Venezuela ranniku uurimist oma kolmandal reisil Hispaniolale tagasi. Ta lootis südamlikku vastuvõttu, kuid pidi pettuma. Asukad mässasid ja süüdistasid Kolumbust kullalubadustega petmises
Realistliku külakirjanduse kesksemaks autoriks on Vilde ja Särgava. Viimase ,,Paised" on hinnang eesti toonasele külaelule mädanema läinud koht (pais). Pais vajab ravi. Samuti viljeleb külaelu vastuolusid J. Liiv, leiab kompromissi romantilise ja realistliku külakäsitluse vahel. Lk 4. 16. Hübriidsus ja mimikri külakujutuse võtetena Mimikri: Kolonisaatori ja koloniseeritava ambialentne suhe. Koloniaalpoliitika tavaline eesmärk on olnud ergutada koloniseeritavat matkima kolonisaatorit. Selle tulemiks pole kolonisaatori täpne, vaid pigem ebaselge, määrdunud koopia. Pisike mittesarnasus, mis vaikselt sugereerib on häiriv koloniseeritava identiteet pole siiski sama. E. Vilde ,,Külmale maale" Hübriidsus: uus transkultuuriline vorm, mis on kolonisatsiooni loodud kultuurilide kontakttsoonis. Hübriidsusel on mitu vormi: keeleline, poliitiline, rassiline. Kreool- ja pidzinikeel. Koloniseeritava ja kolonisaatori vastastikune sõltuvus. Jakob Pärn ,,Must kuub", J
Koloniseeritava suhe kolonisaatoriga ei ole kunagi puhas opositsioon, vaid ambivalentne ja keerukas: põhineb vastasseisul ja külgetõmbel. · Hübriidsus Komi K, Bhabha ,,Third Space of Enunciation". Kolonisaatori ja koloniseeritava suhted on vastastikuses sõltuvuses, mistõttu kultuuri puhtusest või hierarhiast rääkimine on mõttetu. · Mimikri kolonaalpoliitika eesmärgiks on üldiselt koloniseeritava ergutamine matkimaks kolonisaatorit. See loob ka sarnasust, karikatuuri ja ähvardust. Pigem vahend kuidas lihtsamaks teha olude sunnil tekkinud tava. · Õigustatud rünnak ristimiseks. · Kroonikad on alati kellegi huvides kirjutatud. Primo Levi Liivimaa Henriku kroonika ja Balthasar Russowi ,,Liivimaa kroonika". Vastata lühidalt kolmele küsimusele: a) Mille poolest need omavahel sarnanevad ja mille poolest erinevad? (Kirjutamise aeg ja sündmuste kontekst. Kelle huvides on kirjutatud
Kas erinevate postkolonialistlikke tekstide vahel on enam siduvaid või eristavaid jooni? (Erinevate maade põlisrahvastik, valged kolonisaatorid, diaspora-gruppide kirjandus) Mis on postkolonialistlik identiteet, mille iseloomustamiseks postkolonialistlikud teoreetikud on kasutanud mõisteid nagu Mimikri- Mimikri lähtub ambivalentsest suhtest kolonisaatori ja koloniseeritava vahel. Koloniaalpoliitika küllalt tavaline eesmärk on olnud ergutada koloniseeritavat matkima kolonisaatorit, kasutama tema vaateid, väärtusi, institutsioone jne, et luua koloniseeritavast enda koopia. Oluline on, et selle tulemuseks ei ole kunagi kolonisaatori täpne, vaid pigem ebaselge, määrdunud koopia, mis sisaldab korraga nii sarnasust, karikatuuri kui ka teatud ähvardust kolonisaatori suhtes. See tuleneb pidevast ja püsivast pisikesest mittesarnasusest, mis pidevalt ja vaikselt sugereerib, et koloniseeritava identiteet ei ole ikkagi seesama, kuigi väliselt oleks kõik nagu korras
annaabi.ee 
