сюжете , описании героев, времени и месте "Barbarite ootel", John M. Coeetze 24. Kuidas tõlgendab Coetzee maailmakirjanduses levinud motiivi barbarite hirmust? Romaanis kujutatud barbaritehirm ja ajaloo kontrollimise katsed meenutavad poliitilisi olusid Lõuna-Aafrikas 1980. aastatel, mil afrikaani natsionalistid kütsid üles paranoiat, selleks et õigustada apartheidi jätkumist ja hoida kinni kolonialistlikust ettekujutusest Lõuna-Aafrikaajaloost. Romaani lugajele on selge, et barbarid ei ohusta impeeriumi asunikke.See oht on väljamõeldud ja esile kutsutud. Описанные в романе срах варваров и попытки контроля истории напоминают политический порядок в Южной Африке в 1980, когда африканские националисты
75 %-le Palestiina territooriumist loodi Araabia riik Transjordaania. (vt lisa 4) 1922. aasta juunis andis tolleaegne Suurbritannia koloniaalminister Winston Churchill välja Valge paberi, mis välistas, et Palestiinast võiks saada, nagu sionistide juht Chaim Weizmann oli täheldanud, sama juutidele nagu Inglismaa on inglastele. Araablasi rahustada püüdes üritas Churchill Balfouri deklaratsiooni veidi ,,maha keerata", et tärkavat konflikti kolonialistlikust vaatenurgast rahulikumaks muuta. Sionistid leppisid Valge paberiga vastu tahtmist, aga araablased pidasid seda lihtsalt Balfouri deklaratsiooni järelkajaks. (Harms 2008, 75) Lõpuks hakati välja andma nn. «valgeid pabereid», mille eesmärk oli araablasi juudi immigratsiooni piiramisega maha rahustada. (Ekman 1995, 85) Ükskõik, kuidas Inglismaa ka poleks püüdnud leida tasakaalu võistlevate huvidega araablaste (iseseisvus), sionistide (juudiriik) ja