kõrgemal järjel: kasutusele olid võetud juba tuli relvad. Eurooplaste eelis seisnes ka suuremas rahvaarvus. Eurooplaste sõjakunst oli palju arenenum aga peamiseks eeliseks oli siiski palju suurem inimressurs. Eurooplaste rünnak oli üldse Ameerika põliselanike jaoks ootamatu ning nad polnud endale rajanud erilisi kaitseehitisi, kuna varasemalt polnud neid eriti vaja läinud. 7. Juhul kui Ameerika mandri põliselaniku oleksid suutnud euroopast tulnud kolonialistidele vastu seista siis oleks seal arvatavasti kujunenud väga huvitav kõrgkultuur ning ma arvan, et tänaselpäeval oleks kogu maailm märksa arenenum olnud. Arvan, et arheloogia vallas oleksime juba saavutanud märksa kõrgemaid saavutusi. Ameerika kõrgkultuuridest oleks euroopaski palju omaks võetud ja maailma oleks täna hoopis teistsugune. Ma arvan, et Ameerika põliselanike hävitamine oli tohutult suur viga ja maailm
Nad olid üsna iseseisvad ja probleeme omavahel polnud kuni 1760ndateni. Konflikt tõusis Prm ja SB vahel. Kõige rohkem maa-alasid oli Prml nn Suur-Prm. Esimene suur maailmasõda 1756-1763 selle sõja lõpuks kaotas Prm kogu oma põhja-am koloonia inglismaale Pariisi rahulepinguga. Uued valdused tõid aga SB juurde hulgaliselt probleeme. Sõda võideti suurelt tänu William Pittile, kes sekkus kolooniate siseellu, andis korraldusi sõjaväele jne. Ameerika kolonialistidele pandi peale maks ja anti korraldus briti vägesid majutada. See põhjustas ameeriklaste vastumeelsust. Piir kehtestati 1763, kus ei lubatud kolonialistidel lääne poole liikuda. 16/4 prantsusmaa oli toetanud indiaanlasi, kuid kui britid tulid, lõetasid nad nende toetamise. 1764 Sugar Act reguleeriti melissi sissevedu. Briti valitsus üritas soodustada melissi enda koloniaalvaldustes, mitte Prm omades. Senised kaubandussidemed katkesid. 1765 Quartering Act majutuskohustus
annaabi.ee 
