Näiteks Mark Sedgewick on sellega küll üldjoontes nõus, kuid ta on juhtinud tähelepanu asjaolule, et terrorismi esimene laine võis tegelikult alata Itaalias juba 1820. aastatel. Samuti on ta väitnud, et 1920. ja 1960. aastatel tegutses maailmas rohkem terroriorganisatsioone, kui tavaliselt mainitakse, ning et terrorismi leviku kiirust on enim mõjutanud edukaiks osutunud tegutsemisstrateegiate õppimine ja omandamine teiste terroriorganisatsioonide poolt5 Thomas Mockaitis: Kolonialismivastaste terroriorganisatsioonide tegevus muutus massiliseks alles pärast 1945. aastat (ja mitte pärast 1920. aastat) ning enamik religioosse terrorilaine rünnakuid on toime pannud ühe religiooni islami järgijad, mis eeldab sellele religioonile suurema tähelepanu pööramist. Lisaks peaks terrorismi ühe olulisema põhjusena arvestama ka ebastabiilsust6 Kas saame rääkida ka terrorismi tulemuslikkusest? Mil määral on terroristidel õnnestunud riike sundida muutma nende poliitikat
Seetõttu 15 oleks meie praeguse asjast arusaamise järgi Kreeka linnriike õigem käsitleda pigem militaar- demokraatiatena. Nende arusaamises, kes moodustasid Antiik-Kreeka kodanikkonna, oli aga demokraatia valitsemise otsene teostamine või kollektiivne omavalitsus. Alles pärast sotsialistlike liikumiste väljakujunemist hakkasid liberaalid nõustuma sellega, et kodanikkonna mõiste laieneb kõikidele täiskasvanud meessoost isikutele. Ning omakorda, pärast feministide ja kolonialismivastaste liikumiste hoogustumist ja vaidlusi hakkasid liberaalid tunnistama, et kodanikkonna peaksid moodustama kõik täiskasvanud elanikud sõltumata soolisest või rassilisest kuuluvusest. Enamik nüüdisaegsetest lääne poliitilistest süsteemidest on seetõttu demokratiseerunud liberaalsed ühiskonnad. Liberaalne demokraatia on – formaalselt sõnastatuna – enamuse võimu põhimõttel rajanev
annaabi.ee 
