Itaalias ja Saksa aladel · 1867- Põhja-Saksa liit, kuhu kuulus 19 saksa riiki. Selle kõrgemaks riigi organiks oli Riigipäev · 1870-Saksa- Prantsuse sõda. Prantsusmaa sai lüüa. · 1871-Saksa Keisririigi väljakuulutamine Prantsusmaal Versailles' lossis · 1871-Bismarcki jõupingutused välispoliitika vallas.Üksnes üks eesmärk, Saksamaa ühendamine · -1880 -sinna maani jäi saksamaa koloniaalvallutustest kõrvale,kuid majandusringkondade survel oli ta sunnitud oma seisukohti muutma · 1884- hõivati esimene koloniaalvaldus · 1888- suri keiser Wilhem 1 ja troonile sai kuningas Wilhem 2, kes on ajalukku läinud viimase Saksa keisrina · 1890- sunniti Bismarck erru minema · 1896- tõdes keiser Wilhem 2 uhkusega: ''saksa riigist on saanud maailmariik '' PRANTSUSMAA · 1851- korraldas president Louis Bonaparte riigipöörde, millega koondas ta võimu enda kätte
Ta suri 8a hiljem. 1890.a. lubati taas Saksamaa Sotsialistliku Partei tegevus. Kolmekeisriliit (Austria-Ungari, Saksamaa, Venemaa) tagas Saksamaale Venemaa neutraalsuse. Kolmikliit (Austria-Ungari, Saksamaa, Itaalia) loodi Prantsusmaa ja Venemaa vastu. 1896.a. tõdes Wilhelm II uhkusega "Saksamaast on saanud maailmariik" 1899.a. teatas välisasjade riigisekretär von Bülow "Saabuval sajandil on Saksa rahvas kas haamriks või alasiks" 1880.aastateni jäi Saksamaa koloniaalvallutustest eemale. 1884.a. hõivati Saksa esimene koloniaalvaldus Edela-Aafrikas. Asutati ka Saksa Koloniaalühing, mis hakkas aktiivselt propageerima vallutuspoliitikat. Seda tegi ka keiser Wilhelm II. Peagi hõivati Aafrikas veel kolooniaid. 19. sajandi lõpus laienesid koloniaalvallutused ka Aasiasse. kolonialism - poliitika, mille eesmärgiks on nõrgemate või vähemarenenud maade vallutamine.
Bismarck ei valinud vahendeid oma eesmärkide elluviimiseks, oli karm ja julm, viis armee sõdima. 3.Mis oli Wilhelm II peamiseks eesmärgiks? Saksamaa muutmine tõeliselt suureks riigiks. 4.Millal ühendati Saksamaa ühtseks riigiks? (kuupäev, kuu, aasta) 18. jaanuar 1871. 5.Selgitage, mida mõtles Wilhelm II maailmapoliitika all. Sekkumist kõigi maailmajagude asjadesse ning võitlust ülevõimu pärast maailmas. 6.Miks oli Saksamaa jäänud koloniaalvallutustest eemale? Sest Bismarck ei pidanud esialgu kolooniate hõivamist tähtsaks. 7.Iseloomusta Saksamaa koloniaalpoliitikat. Vallutushimuline, julm, kolooniates puhkenud ülestõusud suruti veriselt maha. 8.Miks kujunes Preisimaa Saksamaa ühendamise eestvedajaks? Preisimaal oli hästi arenenud majandus, tugev armee ning juht. 9.Millist rolli etendas Preisimaa Saksa keisririigis? Preisimaa oli mõjukaim riik keisririigis, moodustas üle 50% Saksamaa territooriumist
4) Miks hüüti Bismarcki raudseks kantsleriks? Sest ta oli väga kindlakäeline ja karm mees, kes uskus, et lihtsalt jutuga ei lahenda midagi ära. 5) Milles seisnes Wilhelm II uus kurss? Tema idee oli Saksamaa muutmine tõeliselt suureks ja võimsaks maailmariigiks. 6) Selgita mõistet maailmapoliitika? Maailmapoliitika on riikide sekkumine kõigisse maailmaasjadesse ning võitlus ülemvõimu pärast terves ilmas. 7) Miks oli Saksamaa jäänud koloniaalvallutustest eemale? Sest Bismarck pidas seda esialgu ebaoluliseks. 8) Iseloomusta Saksamaa koloniaalpoliitikat. Maade hõivamisega käis käsikäes vägivald ja julmus. Mitmel pool puhkesid ülestõusud, algelised pärismaalased ei saanud aga moodsalt relvastatud kolonisaatoritele vastu. 30. Prantsusmaa. Napoleon III Prantsusmaa keiser. 1) Millistel asjaoludel sai võimule keiser Napoleon III?
Erinevused antropoloogia, etnograafia ja etnoloogia vahel seisnevad peamiselt uurimismeetodites. Antropoloogia nimetus on kasutusel Põhja-Ameerika teadusruumis ning selles on omakorda eristatavad füüsiline ja kultuuri-antropoloogia. Euroopa-traditsioonis nimetatakse vastavat teadust etnoloogiaks, sama nimetus on alates 90ndatest ka Eestis (varem NL-ga sarnaselt etnograafia). Antropoloogia kujunes välja eksootiliste kultuuride uurimisest ning see on välja kasvanud peamiselt koloniaalvallutustest (kasulik oli uurida koloniaalmaa inimeste maailmapilti) ja misjonitegevusest (ristiusustamise eesmärgil. Misjonärid uurisid ka enda maa kolooniate usku, et kristlust sujuvalt edasi anda). Etnoloogia lätteks sai ka rahvuslus: enda kultuuri juurte otsimine ja selle väärtuse tõestamine. Kultuuri mõiste & olemus etnoloogias ja antropoloogias Ühtsed definintsiooni pole kultuurile siiani, 90ndatel loeti kokku ~400 erinevat definitsiooni.
annaabi.ee 
