II etapp - hispaanlased olid oma võimu peaaegu kõikjal taastanud, oli iseseivumisprotsess läinud nii kaugele, et seda polnud võimalik enam peatada. I etapi silmapaistvad võidud Hispaania asumaad, mis jäid püsima pärast Iseseisvussõda - Kuuba ja Puerto Rico Simón Bolivar Iseseisvussõja üks suuremaid kindraleid Tänu tema sõjalistele võitudele saavutasid iseseisvuse Venezuela, Colombia, Panama, Ecuador, Peruu ja Boliivia Iseseisvussõja tulemused Likvideeriti koloniaalreziim peaaegu kogu Ladina-Ameerikas ja moodustati sõltumatud riigid Peaaegu kõigis riikides kehtestati vabariikilik parlamentaarne riigikord Võeti vastu omad põhiseadused Kohalike rahvaste rahvuslik iseteadvuse kasv ning kiire rahvuste kujunemine Orjuse kaotamine enamikes riikides Samuti kaotati sundtöö, pearaha ning seisuslik kord Piirati kirikuõigusi, tühistati majanduslikud keelud ja piirangud Rahvastik 19. sajandil 19. saj
4. eurooplaste kultuuri ja mõttelaadi domineerimine, valgustusideede ja Euroopa filosoofia levik 5. indiaanlastest põlisrahva ekspluateerimine 6. suur maksukoorem 7. vastuseis inkvisitsioonile 8. Põhja-ameerika edukas iseseisvussõda Iseseisvussõda Hispaania Ameerika-asumaade iseseisvussõja alguseks loetakse 19. aprillil 1810.a puhkenud ülestõusu, millega kukutati hispaanlaste võim Caracases. See kestis kuni 1826. aastani. Iseseisvussõja tulemusene likvideeriti koloniaalreziim peaaegu kogu Ladina-Ameerikas ja moodustati sõltumatud riigid. Peaaegu kõigis riikides kehtestati vabariiklik parlamentaarne riigikord ja võeti vastu võhiseadused. Rahvastik, majandus, sisepoliitika ja sõjad 19. sajandil Ladina-Ameerikas: 19. sajandil kasvas kiires tempos Ladina-Ameerika rahvastik ja muutus selle koosseis, rahvuse kujunemist mõjutas otseselt immigratsioon Euroopast. Mitmed Ladina-Ameerika riigid jäid endiselt peamiselt indiaani elanikkonnaga maaks
annaabi.ee 
