Suurim järv: Ülemjärv (82 103 km²) Pikim jõgi: Missouri (4090 km) Suuruselt on Põhja-Ameerika maailma kaheksast maailmajaost kolmas, rahvaarvult neljas. Põhja- Ameerika ulatub Põhja-Jäämerest Kesk-Ameerikani. Suurima osa Põhja-Ameerikast võtavad enda alla Ameerika Ühendriigid ja Kanada. Ülejäänud osa moodustavad Mehhiko, seitse Kesk-Ameerika riiki ja Kariibi mere saared, mille hulka kuulub 13 isaseisvat riiki ja 11 ülemereterritooriumi, mis on jätkuvalt seotud oma koloniaalmaadega. Suurbritannia koloonia Bermuda asub Atlandi ookeanis ja moodustab samuti osa Põhja-Ameerikast. Põhja-Ameerika läänerannikul kasvavad maailma kõrgeimate puude hulka kuuluvad hiid-ja rannikusekvoiad. Idaosa metsades korraldavad vahtra, hikkori ja teiste heitlehiste puude lehed sügiseti priiskava värvipillerkaari. Kõrbealadel kasvavad prosoopised, viigi- ja saguaarokaktused. Küttimise ja
Herderi jt-ga. Saksa filosoofiale oli omane üldistuste ja abstraktsioonide tegemine, kui räägiti kultuurist. Põhjust selleks andis ka see ajalooliskultuuriline asjaolu, et saksa kultuur oli Saksamaa eri piirkondades märksa homogeensem kui prantsuse v inglise kultuur samal ajal. Viimastes oli teravam vastandus suurte linnade ja maapiirkondade vahel. Samuti ei saa unustada, et Inglismaa ja Prantsusmaa puhul oli tegemist suurte koloniaalmaadega. Siit kultuuriline mitmekesisus ja teisalt teatav resistantsus allutatute kultuurimõjude vastu. (Vrdl tänapäeval!) Saksa filosoof Georg Wilhelm Friedrich Hegel (1770-1831) oli üks tuntumaid vaimufilosoofe (Geist) ja ajaloo üle filosofeerijaid. Hegel nägi inmkonda kui tervet rida erinevaid rahvaid olles nii omamoodi antropoloogia ja etnograafia eelkäijaks. Siiski mitte kõik rahvad ei olnud ajaloolised kultuurrahvad. Ta rõhutas inimese ajaloolise kujunemise olulisust, ajaloolisi
annaabi.ee 
