mõisakoormistele seati kindlad piirid talupoegade karistamise ülempiiriks mõisas sätestati 30 vitsa-või kepihoopi talupojad võisid mõisnikke kohtusse kaevata Linnad 18. sajandi lõpus (oskad ka kaardile märkida). Kuressaare (1536), Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Narva, Valga (1584), Paldiski, Võru Peamised kaubaartiklid varauusajal. Teravili. lina, kanep, laevaehituskraam. Import: sool, metall, soolaheeringad, tubakas. vein. klaas. paber, koloniaalkaup (vürtsid, suhkur, kohv,tee) Jesuiitide tegevus Liivimaal. 1583. asutatud Tartu jesuiitide gümnaasium, mille haridustasemele polnud Eesti varasemas ajaloos võrdset. Asutasid tõlkide seminari, peaeesmärk oli ette valmistada presstrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva hulgast. Hariduskorraldus 18. sajandil. Esimene kogu Liivimaad hõlmav koolikorralduskava kehtestati 1739 aastal. Kooliskäimise kohustus kehtis vaid nendele 7-12 aastastele lastele, kel
Vene ajal arenevad linnad kiiremini. Linnade omavalitsus jäi püsima, kuid riigivõim kärpis õigusi. Mis olid 17.-18.saj tähtsamad väljaveokaubad ja sisseveokaubad? Välja: peamiselt teravili, Venemaalt pärit lina ja kanep ning laevaehituskraam: mastipuit, plangud, lauad, tõrv ja tökat. Kaup läks Madalmaadesse, natuke ka Saksamaale ning Rootsit ja Soomet varustati viljaga. Sisse: Hispaania ja Prantsuse sool, metall (raud ja vask), soolaheeringas, tubakas, vein, klaas, paber ning koloniaalkaup (vürtsid, suhkur, kohv, tee) Riik kontrollis väliskaubandust, sai sellest sissetulekut. Merekaubandus oli küll tulus, kuid riskantne, kuna laevaõnnetused. Sisekaubandus koondus linna väikekaupmeeste kätte, kehtestati kaupmeeste ülemapiir. Vene kaupmehed olid linnas keelatud, nad kauplesid maal ja eeslinnades. Nii mõisad kui ka talupojad viisid kaupa linna müügiks. Mida tähendas sõbrakaubandus? Igal talupojal oli linnas kindel kaupmees, kellega ta äri ajas.
annaabi.ee 
