erinevate kultuuride, erinevate rahvaste jälgi India mustlastest kuni Euroopani. Sevilla /Sevilja/ - linn Lõuna-Hispaanias Andaluusias,Guadalquiviri (jõgi Lõuna- Hispaanias,mis on laevatatav Sevillani) ääres. S asub nii madalal, et peaaegu igal talvel on uputus. Kuulus 712.-1248.aastani araablastele, 1248. aastast 19. nov Kastiiliale. 31. märtsil 1493 saabus Sevillasse Kolumbus oma esimeselt ekspeditsioonilt (4. merereisilt). Sevilla ülikool asutati 1502.aastal. 1503. sai S koloniaalkaubanduse monopoli,sellega kaasnes tema õitseng 16. 17.saj. 1519.aastal alustas Sevilla sadamast ümbermaailmareisi portugali meresõitja Fernáo de Magalhães. Sevilla sadamast alustas mereretke ka firenzelane Amerigo Vespucci, kes tõestas,et Kolumbus ei avastanud uut mereteed Indiatesse, vaid uue kontinendi. Sevilla 5-lööviline katedraal on maailma suurim gooti-stiilis katedraal. Ehitustöödega alustati mais 1172(1).aastal moseena. Arhitekt oli al-Gever. Ümberehitused toimusid
põllumajandus intensiivsel teel, IdaEuroopas see vastu ekstensiivses suunas. Keskmine saagikus kasvas idast lääne suunas. Muutused toitumises põhitoiduks jäid teraviljatoidud (sh pudrud, koogid, leivad). Varauusaja lõpuks vähenes liha tarbimine ligi seitse korda. Suurenes kala tarbimine. Kartuli tulek Euroopasse 18. sajandil. Suhkru tarbimine, mis esialgu oli väga kallis ja 6 lihtrahvale kättesaamatu. Koloniaalkaubanduse areng muutis vürtsid eurooplastele varasemast märksa kättesaadavamaks. Aed ja puuvilju peeti ebatervislikuks, õunad ja pirnid tehakse siidriks. Tee ja kohv: Kohv tuli Euroopasse Etioopiast (16.saj) ja tee tuli Aasiast (1660), mis oli algselt seega kolm korda kallim kui kohv. Kohvi ja tee joomine tõi kaasa ka kohvikuid ja teemajad. Agraarkorraldus mandriEuroopas: põhimiku ja mõisahärrad--Tüüpiline
saj. kasvatama kartulit. Suhtumine sellesse Uuest Maailmast Euroopasse toodud juurvilja oli pikka aega kõhklev. Prantsusmaal kasvatati kartulit ilutaimena. Kartulile pandi süüks pidalitõve ja malaaria põhjustamist, samas leidis see kasutamist kui potentsiravim. Enne inimese toidulauale jõudmist kasvatati kartulit loomatoiduks. Lisaks teraviljaga võrreldes suuremale ilmastikukindlusele oli kartulit võimalik kasvatada ka väiksematel maalappidel ning vähema tööjõukuluga. Koloniaalkaubanduse areng muutis vürtsid eurooplastele varasemast märksa kättesaadavamaks. Uue toiduainena jõudis eurooplase toidulauale suhkur, mis esialgu oli veel väga kallis ja lihtrahvale kättesaamatu. Uute jookidena saavutasid varauusajal populaarsuse kohv ja tee. Kohv jõudis Euroopasse araablaste vahendusel 16. saj. Esimene kohvik rajati 1647. aastal Veneetsias. Itaaliast levis kohvikukultuur teistesse maadesse, saavutades suurima õitsengu Inglismaal. Just tänu kohvikutele
annaabi.ee 
