Selle ajendiks oli hirm NSVL spionaazi ees (NSVL tuumapomm 1949.a., Rosenbergide süüasi). 2. Suurbritannia Konstitutsiooniline monarhia: 1936-1952 George V, edasi Elisabeth II. Kaheparteisüsteem, majoritaarsed valimised. Pärast II maailmasõda olid võimul leiboristid ja lõid tervisekindlustussüsteemi, riigistasid palju tööstusettevõtteid, finantseerisid odavate elamute ja korterite ehitamist vaestele heaoluriigi kujunemine. Koloniaalimpeeriumist loobumine: 1947.a. iseseisvusid India ja Pakistan, järgnesid Birma ja Tseilon. Koostöö jätkus Briti Rahvaste Ühenduse raames, mis alates 1953.a. kannab nimetust Rahvaste Ühendus. Keeruliseks sisepoliitiliseks küsimuseks sai Põhja-Iirimaa küsimus. 1949.a. liitus Marshalli plaaniga ja oli üks NATO asutaja.
Teostamiseni ei jõutud. Suurem tähelepanu inimõigustele. Välispoliitikas jäi tema aega Iisraeli lepitamisega Egiptusega. SALT-2 sõlmimine, mis jäi ratifitseerimata. Tema aega jääb ka külma sõja uus ägenemine. USA boikoteeris Moskva olümpiamänge. Inglismaa Sarnaselt USAle oli Inglismaa võitjariik ja polnud okupatsiooni talunud II maailmasõja ajal. II ms järgsel perioodil jäi ta ilma oma koloniaalimpeeriumist. India- Aasia kolooniate iseseisvumine. Kõige suurem kahju oligi India iseseisvumine. 1950-60 toimus Aafrika iseseisvumine ja 60/70 iseseisvusid kolooniad Kesk-Ameerikas ja Okeaanias. Lagunemine oli rahumeelne. Osad täielik sõltumatus ja osadel vaid riigipeaga side veel alles. Kuuluvad Briti rahvaste ühendusse. Sai Marshalli plaaniga seoses USAlt abi, kuid sellest loobuti, kuna jõuti seisukohale, et see tähendas USA mõjuvõimu tugevnemist ja seda taheti vältida.
annaabi.ee 
