Antiookia. 1099. aastal pärast kuuajalist piiramist saadi enda alla ka Jeruusalemm, mis oli olnud aga sõja peamine eesmärk. Samas üritati vallutatud riikides kehtestada feodaalset hierarhiat, kuid see ebaõnnestus. Pärast sõda moodustati Pühal Maal neli ristisõdijate haldusüksust, milleks olid Jeruusalemma kuningriik, Tripolise krahvkond, Edessa krahvkond ja Antiookia vürstiriik. Kõigis neljas haldusüksuses kehtestati omalaadne koloniaalfeodalism ehk maa jagati läänideks ning esimeseks senjööriks oli Jeruusalemma kuningas. Maavalduste kaitsmiseks loodi kolm vaimulikku rüütliordut: Templiordu, Hospitaliitide Ordu ja Teutooni ehk Saksa Ordu. Ordudesse kuulusid paljud kaitsetud mungad kui ka rüütlid juhtisid suurmeistrid ning need allusid otse paavstile, kohalikest kohapealsetest võimudest sõltumata. Orduvennad andsid nii mungavande, kui ka tõotuse võidelda relvaga kristlasi ohustavate tegurite vastu.
Püha haua poole viival teekonnal saatis läänekristlaste väge aga edu. Teineteise järel langesid ristisõdijate kätte Edessa ja Antiookia ning 1099. aasta juulis, pärast kuuajalist piiramist, ka Jeruusalemm. Ristisõja peamine eesmärk oli saavutatud. Eduka sõja järel moodustati Püha Maal neli ristisõdijate haldusüksust: Jeruusalemma kuningriik, Tripolise ja Edessa krahvkond ning Antiookia vürstiriik. Kõigis neljas kehtestati omalaadne koloniaalfeodalism maa jagati läänideks ja nende esimese senjööri au kuulus Jeruusalemma kuningale. Et oma värskeid valdusi kaitsta, asutati kolm vaimulikku rüütliordut : Templiordu, Johanniitide ehk Hospitaliitide Ordu ning Teutooni ehk Saksa Ordu. Hoolimata kristlaste võidurõõmust ja Jeruusalemma tähendusest läänemaailma silmis, kujutasid ristisõdijate valdused endast islamimaailma seisukohalt vaid üsna tähtsusetuid äärealasid. Islamimaailma kesksed rigid
,,mungaordu, mille liikmed seadsid eesmärgiks mitte koormata end maise varaga; tavaliselt ei tohtinud nad omada mitte midagi peale riiete ja elatusid vaid kerjamisest" 10) Mis eesmärgil loodi keskajal vaimulikud rüütliordud? Selgitage mõne lausega. Pärast esimest ristisõda, mida võiks nimetada edukaks, moodustati Pühal Maal neli ristisõdijate haldusüksust: Jeruusalemma kuningriik, Tripolise ja Edessa krahvkond ning Antiookia vürstiriik. Kõigis neljas kehtestati omalaadne koloniaalfeodalism maa jagati läänideks ja nende esimese senjööri au kuulus Jeruusalemma kuningale. Et oma värskeid valdusi kaitsta, asustati kolm vaimulikku rüütliordut: Templiordu, Johanniitide e Hospitaliitide Ordu ning Teutooni e Saksa ordu. 11) Mille poolest erinesid vaimulikud rüütliordud vaimulikest mungaordudest? Tooge kaks näidet. Rüütliordud püüdsid ristiusku levitada relva abil, mungaordud aga jutluste ja ümberveenmise teel.
Üleskutsele vastati. Lause "Jumal tahab seda" pälvis edu. Alguses asusid teele vaesed, maaharijad ja lihtrahvas, kes Pühale Maale ei jõudnudki, sest dukkide vägi piiras nad Väike-Asias sisse ja hävitas. Paavst lubas psalejatele privileege. 1. Ristisõda - selles osalesid Prantsusmaa ja Saksamaa väed. Läksid läbi Bütsantsi Jeruusalemma, eesmärk saavutati sest Jeruusalemm vallutati, Pühal Maal moodustati 4 ristisõdijate üksust ja kehtestati koloniaalfeodalism. 3. Ristisõda - põhjuseks oli Jeruusalemma langemine, osalesid Saksa, Prantsuse ja Inglise väed. Jeruusalemma tagasi ei saadud.Inglismaa sai Tüürase ja jafaf vahelise rannikuriba. Õiguse kristlikele palveränduritele kolme aasta vältel Jeruusalemma külastada. 4. Ristisõda - Paavst Innocentius III on algataja. Bütsants saab suure tagasilöögi, ida- ja lääirikud ühinesid katoliku egiidi all. Ristisõdijad lõid Ladina keisririigi
Islamimaadest võeti palju eeskuju (mood, välimuse eest hoolitsemine, kangad, diivanid, ehted, peeglid, rüütlikultuur, vesi- ja tuuleveskid) Esimene ristisõda osalesid Prantsusmaa ja Saksamaa väed läksid läbi Bütsantsi Jeruusalemma ainus edukas Jeruusalemm vabastati, mis oli ka eesmärgiks lisaks said ka Edessa ja Antiookia Pühal Maal moodustati 4 ristisõdijate haldusüksust, kus kehtestati koloniaalfeodalism asutati ka 3 vaimulikku rüütliordut: Templiordu, Hospitaalide Ordu ja Saksa Ordu islami- ja kristliku maailma veheline vaen suurenes Kolmas ristisõda on andnud ainet filmidele ja romaanidele põhjuseks oli Jeruusalemma langemine osalesid Richard I Lõvisüda ja Friedrich Barbarossa (Punahabe) Saksa, Prantsuse ja Inglise väed Jeruusalemma tagasi ei saadud Inglismaa sai Tüürase ja Jaffa linna vahelise rannikuriba ning õiguse kristlikele
annaabi.ee 
