Pärast 1789. aasta Austria- vastast ülestõusu moodustati Belgia vabariik, Austria vägi likvideeris selle samal aastal. 1794-1814 kuulus Belgia Prantsusmaale. Kodanliku revolutsiooni tulemusena kuulutati 18. XI 1830 välja iseseisev Belgia riik, suurriikide 1831. aasta Londoni konverentsil kuulutati see neutraalseks. Pärast iseseisvumist elavnes majanduselu jõudsasti. Belgia tõusis arenenumate kapitaalsete riikide hulka. Leopold III algatusel osales riik koloniaalekspansioonis ning 1885 kuulutati Kongo Belgia kuninga eravalduseks ning 1908- 1960 oli see Belgia asumaa. Sisepoliitikas hoidis I maailmasõjani meeli elevil võitlus ilmaliku koolihariduse ja üldise valimisõiguse kehtestamise eest (mehed said valimisõiguse 1893, naised alles 1948), võimul olid vaheldumisi Liberaalne Partei ja Katoliiklik Partei. Flaamid esitasid rahvuslikke nõudmisi: 1989 saavutasid nad flaami ja prantsuse keele võrdõiguslikkuse.
ülemvõimu vastu. Kogu india polnud aga ülestõusu haaratud. Mässulised kuulutasid Moguli riigi nominaalse valitseja Bahadur II enda kuningaks ehk india keisriks. Mäss suruti aga inglaste poolt üsna kiiresti maha. Bahadur võeti vangi. Mässu juhid võeti kinni ja enamuses hukati. Mässu mahasurumine oli üsna verine. 1858. a kaotas ida-India kompanii võimu india üle, võimu võttis üle briti valitsus. Kuniganna Victoria India keisrinna. 1830-1880 (rahulikum) periood uusaja Euroopa koloniaalekspansioonis. Näiteks Bismark ajas üldse mitte maailmapoliitikat, Saksamaa saavutas esimese koloniaalvalduse alles järgmisel perioodil. Eesmärgiks oma valduste kindlustamine. Majanduslikest huvidest puhkes kaks oopiumisõda Hiinaga. SB kõige tulutoovamaks kaubaartikliks oli oopium. 1830 a hakkas enam hiina valitsus nägema oopiumi suitsetamise laastavat mõju ning et see pole hiina majandusele kasulik. Ida-india kompanii hakkas takistama oopiumi levikut. 1839
annaabi.ee 
