1918 – mis põhjendab eesti riigi tekkimist? Iseseisvuse deklaratsioonis on toodud 2 põhjendust. EV luuakse ajaloolisel ja etnograafilisel asualal. Kas setud on eestlased? Eeskätt uuriti oma rahvast ja selle alamklassi, püüdes leida kultuurialgeid, millele üles ehitada rahvuskultuur. Kultuuri ja sotsiaalantropoloogiad said alguse hoopis teisiti. Esiteks: koloniaalsüsteem. Tähtsamad antropoloogia keskused olid USA ja Inglismaa. Inglastel oli vaja välja õpetada koloniaalametnikke, oli vaja andmeid põliselanike kohta, siis on neid lihtsam valitseda. Et valitsejad saaksid tõhusamalt tegutseda ja kontrollida. Teine tõukepunkt: kristlik mission. Paljud misjonärid rändasid üle maailma. Inglise misjonärid tegutsesid inglise koloniaalkohtades. 19.sajandiks olid misjonärid kogunud väga palju teadmisi kohalike rahvaste ja kultuuride kohta. Neil oli neid teadmisi vaja,et edukamalt ristiusku levitada. Misjonärid uurisid ka materiaalseid asju. 19
Aafrika ajaloo uurimine oli hooletusse jäetud kuni 1950. aastateni. Londoni ülikooli juures loodi esimene Aafrika lektori koht 1948. aastal ning selleks sai Roland Oliver. Viiekümnendatel oli professionaalseid uurijaid veel vähe ning mitmed sellega tegelejad polnud üldse ülikoolis ajalugu õppinud. Richard Reusch, kes oli õppinud Tartu Ülikoolis usuteadus ja läks Ida-Aafrikasse, kus ta töötas misjonärina, koostas väga mahuka monograafia sealsetest kultuuride ajaloost. Palju oli koloniaalametnikke, kes uurisid Aafrika ajalugu või keeli nt R. S. Ratttay, kes uuris ashantide ühiskonda. Saksamaal oli Aafrika keelte uurimine juba 19. saj arenenud, aga 20. saj oli afrikanistika arenenud ka Ida-Euroopas, eriti Tšehhis. 1950.-60. aastatel kerkis esile mitmeid aafrika päritolu kontinendi ajaloo uurijaid. Islamiga on tegelenud nt Ali Mazrui ja panafrikanismi liikumise juht W.E.B. Du Bois ning ajakirjanik J. Ki-Zerbo, kes pani aluse General History of Africa. Vol I-VIII. ilmumisele.
annaabi.ee 
