Esiteks oli riikidevahelised konfliktid igapäevaelu. See on iseenesest mõistetav, et kui probleemid ei saa lahendatud, järgneb sellele ka midagi suurt. Konfliktid baseerusid imperialismil. Kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. Näiteks suur vastasseis oli Inglismaa ja Saksamaa vahel. Saksamaa tahtis saada juhtpositsiooni kohta maailmas. Selleks soovis ta endale allutada veel koloniaalalasid Aafrikas. Enamik koloniaalriike oli aga juba vallutatud ning see tähendas seda, et tuleb ümberkorraldusi teha. Samuti võistles ta ka Inglismaaga majanduse arengus. Saksamaal oli vastasseis ka Prantsusmaaga, kuna viimane tahtis saada tagasi Elsassi ja Lotringut. Samuti oli ka vastasseis Venemaa ja Austria-Ungari vahel, sest neil oli konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel
Eskimod said ka ikkagi emtsionaalse naudingu filmi tegevusest. Kõige tähtsam ongi antropoloogias hea suhe uuritavatega, kuna elatakse uuritavate inimeste keskel, ollakse üksi, oma maailmast ära lõigatud, võõras kultuuris ja sp ka haavatav. Ebaeetiline on ka uurida kedagi vastutahtmist. Reisifilm/rassifilm Reisifilme tehti kõikjal maailmas, kus tehnoloogia seda võimaldas. Üheks eesmärgiks oli teha filme eksootilistest paikadest, et nt koloniaalalasid paremini tundma õppida. Rassifilmi termin sp, et erinevatest rassidest tehti filme. Aleksandr Litvinov (1898-1977) „Metsarahvas“ 1928, venemaa kaug-ida piirkonnas tehtud film. Pole klassikaline teos, vist ainult venemaal näidatud. Tutvustatakse loodust, millises keskonnas need inimesed elavad. Meeste ül on kala püüda ja jahil käia (ehitasid mingisuguse laeva puust, kahe päevaga). Naiste ül on siis kala ära puhastada ja süüa teha. Nad ei
annaabi.ee 
