Isegi kui oleks justkui silmaga näha, et ta on mölakas ja pätt. Iraak pole kaugeltki rahuarmastav ja demokraatlik riik, kuid tema probleem pole lahendatav ainuüksi Saddam Husseini isiku või tema kliki võimult kõrvaldamisega. Ka Vietnami sõda andis ju tegelikult loodetule täpselt vastupidise tulemuse. USA tegi punase Vietnami. Ho Chi Minhi juhitud kirju patriootlike jõudude koalitsioon sõdis koos ameeriklastega jaapanlaste vastu, kellega Prantsuse koloniaaladministratsioon tegi koostööd, aga pärast Roosevelti surma pöördus USA toetus prantslaste poole, kes tahtsid seal kolooniat edasi pidada. Kui prantslased olid vahepeal muudkui vasakpoolsemaks kujuneva Vietnami käest lüüa saanud, kirjutati alla lepe, mille järgi 1956 pidid toimuma demokraatlikud valimised. Need jäid ära USA toetusel tegutseva kindral Diemi vastuseisu tõttu, sest Ho oleks nad võitnud. USA osalus Vietnamis läks maksma 58183 inimelu ja 165 miljardit dollarit ning selle
kaitse) ja otsehaldamine (ministere des Colonies) – sisseministeerium
2. Tuneesia ja Maroko allutatud välisministeeriumile
Alžeeria siseministeeriumile
3. See vabariiklik, demokraatlik hoiak andis koloniaalpoliitikale iseseisvust, tsentraalne
haldamine, tsentriistlik suhtumine.
4. 20. saj. algul hakkavad kolooniais natsionalismid pead tõstma
5. rohkem antakse pärismaalastele prantsuse kodakondsust
6. Alžeeria majandus edeneb
7. Koloniaaladministratsioon soodustab veidi rohkem kabiile, mis suurendab pingeid
araablastega
8. Moslemitel säilib eristatuut (Kui nad küsivad prantsuse kodakondsust, peavad nad
eristatuudist loobuma)
9. statuudile lisaks indigénat –institutsioon – ametnikud islamiuskuks, annavad
kriminaalõigust, oma finantspoliitika
9. Millised olid Vichy valitsuse aegsed Prantsuse riigi põhilised suundumused nii
siseriiklikus kui rahvusvahelises plaanis?
1940 – 1944 (de-facto) / 1945 (de-
jure)
annaabi.ee 
