(figuurid on siluetsed) Juugendstiili kujunemine Tekkis Suurbritannias 19.20. saj vahetusel Tööstuslik tootmine hakkas välja tõrjuma käsitsi valmistamist Ülistati keskaegset käsitööd, kus oli ühendatud töö ja kunst, ilu ja praktika Juugendstiil arhitektuuris 20. saj. arhitektuuri tähtsaim lähtekoht Esmalt kasutati rauast detaile, hiljem raudbetooni ja klaasi Juugendstiil Eestis Näited juugendstiilist Eugène Grasset, lehekülg Tekstiilidesain Koloman vesiroosist raamatus, mis räägib Moserilt (1899) (tekstiilid ja lillede kasutamisest tapeet) ornamentides (1899)(tekstiilid ja Keraamiline vaas kaetud hõbedaga Kauss Auguste Delaherche (1901) Rookwood Pottery Company Kataro Shirayamadani (1892) (keraamika) Casa Batlló Barcelonas, Antoni Gaudí VitraazakenVeranda de la (1904) (arhitektuur) Salle Jacques Gruber (klaasikunst)
1896 hakati välja andma ajakirja "Jugend", 1897 veel lisaks Münchenis ajakirja "Kunst und Handwerk" ja veel paar teist ajakirja. Saksa juugendi keskuseks kujuneski München. Saksamaal võib juugendstiili arengus selgelt eristada kahte perioodi. Varasem lilleline stiil asendus aastaks 1900 rohkem geomeetrilise, abstraktse stiiliga. Saksamaal leidis juugend rakendamist tarbe- ja interjöörikunstis ning opärane suund kujunes ka raamatugraafikas. Koloman Moser Moser oli edukas eriti kommertsgraafikas ning kavandas pangatähti ja marke, millele oli iseloomulik viini koolkonna tugevalt kontrastne kujund. Moseri kalduvus tugevale kontuurile oli ilmne tema kavandites ajakirjale "Ver Sacrum". Raamatuillustratsioonides kasutas Moser geomeetrilisi kujundeid, sageli must-valget kabelaua mustrit . Oma elu jooksul disainis Moser rõivaid, värvilisi klaasaknaid, portselani, keraamikat, ehteid, mööblit, tapeete. Ka siin kasutas
ja tohutu menu. Fulleri tants ise oli justkui juugendi ilmutis. Pettumust valmistavalt oli ta igapäevases elus üsna inetu ja paksuke, kuid laval tegi ta läbi hämmastava muutuse. Kandes seljas voogavaid läbipaistvaid loore ning tantsides pidevalt muutuva ja virvendava värviliste elektrivalgustite vikerkaare all, tehti ta surematuks selliste kunstnike poolt nagu William Bradley, Jules Chéret (1836 1932), Georges de Feure, Raoul Larche (1860 1912), Koloman Moser, Pierre Roche ja Henri de Toulouse-Lautrec, kui nimetada vaid mõned näited. Fullerit jäädvustati klaasis, keraamikas, metallis, puidus, filmis, fotograafias ja isegi inimese kehal (tätoveeringuna). Teda ülistasid ka kirjanikud ja kriitikud. Fulleri tants oli moodsuse sümbol, mis kasutas elektrivalgust ja "elektrilisi värve" loomaks looduse muutumise ilmingut. Ta oli "naine-lill, naine-lind, naine-liblikas". Need