Eksiilis viibivate vene intelligentide teed ristuvad erinevates Euroopa otstes. Tegevus toimub ajavahemikul 1846 kuni 1852 Moskva lähistel mõisas, Saksamaal Salzbrunnis, Pariisis, Dresdenis ja Nizzas. "Laevahuku" keskne tegelane on Aleksandr Herzen, mõjukas vabamõtleja, toimetaja ja publitsist, kes elab pagulasena välismaal ja asutab Londonis vaba vene trükikoja ning annab välja almanahhi "Põhjanael" (Poljarnaja Zvezda) ning ajalehte "Tornikell" (Kolokol). Lisaks on teisigi ajaloolisi tegelasi, nagu Turgenev, Belinski, Bakunin, Marx jt. Tõsielusündmustele tuginev näidend on unistustest nii ühiskondlikest kui ka isiklikest ning hoolimata karidele jooksust ikkagi nende unistuste eest võitlemisest. See räägib väga hästi ajast, kus totalitaarne valitsus kõike kontrollib. Sellest räägib ka Aleksander Solzenitsõn oma ,,Gulagi Arhipelaagis" väga ilmekalt, kuigi aegade vahe on umbes sada aastat.
idealist õpetas välja 60ndate aastate nihilisti, kuna tohutu põlgus Vm-sse kandus edasi. 40ndatel olid veel ideaalid, kuid 60ndate põlvkonnal ei ole enam midagi nad vihkavad kõike ja tahavad seda purustada. Kui D kujutab nooremat põlvkonda, siis peab ta silmas ka teisi fenomene. Ta pöördub Herzeni tekstide poole. Herzen oli kuni 1848. aastani vaadetelt läänlane. Ta muudab järsult vaateid ja muutub slavofiiliks. Ta emigreerub. Annab välja rev- ilist ajakirja ,,Kolokol". Herzenil tekib konflikt eksiilis elavate noorte Vm revolutsionääridega. Arvatakse, et D oli tuttav artikliga ,,Veelkord Bazarovist" siin võetakse kasutusele sõna bazarovlus. Bazarovlus teatud meeleolu ja käitumist iseloomustav mõiste. Herzeni arvates on see nende noorte eksiilis elavate noorte käitumine, mis seisneb tooruses, jämeduses, traditsiooni eituses. Herzen mõistab Bazarovi järgijaid hukka. Oluline on legendide loomine, peab mängima rahva tunnetel
annaabi.ee 
