Kreeka klassikaline tempel (nt:Parthenon) on ristküliku kujulise põhiplaaniga tempel, mida ümbritses igast küljest ühekordne sambarida. Klassikalisel peripteeril võrdus sammaste arv pikemal küljel kitsama külje kahekordse sammaste arvuga pluss üks sammas. Suuremal osal rooma templitest (Ilmselt etruski eeskujul) on aga fassaadil sügavad sammasportikused, külgseinte sambad asetuvad kas päris seinte ligidale või on külgseinad kaunistatud pool- või kolmveerandsammastega. Roomas peeti väga lugu ümartemplist, tavaliselt olid need korintose sammastikuga ning madala koonilise katusega. Sõltumatult Kreekast kujunes Roomas välja kuppelehitis- kupliga kaetud silindriline hoone (nt: Panteon). Kreeka arhitektuur jagatakse kolmeks klassikaliseks orderisüsteemiks - dooria, joonia ja korintose orderiks. Kreekas kasutati sambaid eelkõige toestamise eesmärgil (kogu ehitis
asemel hakati enamasti ehitama müüri külge liidetud poolsambaid ja pilastreid, millel polnud enam otsest kandefunktsiooni. Suuremal osal rooma templitest on ilmselt etruski eeskujul fassaadil sügavad sammasportikused, külgseinte sambad asetuvad kas päris 2 seinte ligidale või on külgseinad kaunistatud pool- või kolmveerandsammastega. Roomas peeti väga lugu ka ümartemplist, tavaliselt olid need korintose sammastikuga ning madala koonilise katusega. Rooma ehituskunsti suured uuendused olid kaared, võlvid, kuplid ja lubimördi kastuselevõtt. Ainuke täielikult tänapäevani säilinud Rooma-aegne ehitis, kõikidele jumalatele pühendatud Panteon (ehit. keiser Hadrianuse ajal 2. saj. p. Kr) oli ühtlasi antiikaja suurim kuppelehitis. Panteoni kerakuju on otseses seoses Rooma
annaabi.ee 
