Portreerimine ei olnud 14. ja varasel 15. sajandil levinud, piirdudes enamjaolt kodanlike mälestuspiltidega nagu ratsutaja portreed Guidoriccio da Foglianost Simone Martini poolt aastal 1327 Sienas ning varasest 15. sajandist John Hawkwoodi portree Uccello poolt Firenze katedraalis ja selle kaaslane, Niccolò da Tolentino portree Andrea del Castagno poolt. 15. sajandil muutusid portreed tavaliseks, algselt tihti ametlikud portreed profiilis, kuid aina enam portreed kolmveerandist näost ja büstist alates. Kunstiteoste nagu altarimaalide ja freskotsüklite patroonid olid sageli lisatud stseenidesse, millest märkimisväärseks näiteks on Sassetti ja Medici perekondade esinemine Ghirlandaio tsüklis Sassetti kabelis. Portreerimisest sai peamine teema kõrgrenessansi maalikunstnikele nagu Raffael ja Titian ning see jätkus manerismiperioodil selliste kunstnike nagu Bronzino töödes.
rõvedaid veriseid mänge, mis võivad väga häirivad olla. Selle variandiga nõustus mitu inimest. 10. Mis Te arvate, kas temperamendil ja agressiivsusel on omavahel seos? Joonis 11 Küsitletute arvamus temperamendi ning agressiivsuse seosest Temperamendi ning agressiivsuse omavahelist seost nägi koguni kolmveerand vastanutest. Nendest 119 isikut arvas, et nende kahe seos on nõrk, kuid on olemas. Kolmveerandist 37 indiviidi usub, et seos on täiesti kindlalt olemas. 18 vastanut on täiesti kindlad, et seos temperamendi ning agressiivsuse vahel puudub. 177 küsitletutest 3 arvas, et nende kahe vahekord on suhteline, põhjendati ennast sellega, et temperament võib olla osade inimeste puhul positiivne, kuid vahest ka negatiivsete tagajärgedega, mis võivad olla vägivaldsed. Küsitletutel paluti ennast põhjendada.