Leonardo maalil palvetab väike Johannes Jeesuslapse ees ja viimane vastab õnnistuspalvega. Maarja on aga tõstnud ühe käe kaitsvalt lapse kohale ja põimunud teise ümber Johannese. Maali vaikne ja salapärane atmosfäär tekib isaliselt hämarast valgusest ja fantaasiarohkest koopamaastikust. Kuigi kaljud ja taimed on detailideni loomulikult kujutatud, mõjub see tervik ebareaalsena ja unenäolisena. Kaljukoopa ees istuvad tegelased on paigutatud ülima hoolikusega väljaarvutatud kolmnurksesse skeemi, mille tipus istub Neitsi. Kompositsiooni keskmest väljas olev Jeesuslaps, pühapaiste puudumine, Püha Johannese eriliselt rõhutatud figuur, kelle poole näitava ingli välimus on peaaegu loomalik see kõik aitab selgitada, miks vennaskond tõrkus pilti vastu võtmast ning võis nõuda, et see uuesti maalitaks 2.1.4 ,,Püha õhtusöömaaeg" Tegemist on ilma igasuguse kahtluseta erakordseima tööga, mille Leonardo da Vinci Ludovico Sforza õukonnas maalis
aste. Näiteks: Toetused aga multinoomvalemile, saaksime binoom-koefitsente välja arvutada ka valemi abil, kus k1 on üksliikme esimese kordaja aste, k2 aga teise kordaja aste. Omadusi: *Binoomkordajad on sümmeetrilised alumise indeksi suhtes: Pascali kolmnurk- Pascali kolmnurk on prantsuse matemaatiku Blaise Pascali poolt loodud matemaatiline element, mis kujutab endast binoomkordajate massiivi, kus viimased on kõik seatud kolmnurksesse paigutusse. Kolmnurga tipuks on binoomkordaja kohal n = 0, allapoole minnes n'i väärtus aga aina kasvab. Pascali kolmnurga omadusi: *Ta on sümmeetriline vertikaaltelje suhtes. *Iga arv Pascali kolmnurgas võrdub tema kohal olevate arvude summaga. (Seetõttu on mõningatel juhtudel teda väga mugav ülesannete lahendamisel kasutada). *Ehkki binoomkordajate kolmnurkset asetust kirjeldas ametlikult esimesena Pascal,
ja CD ühtivad täpselt ekri otstega (kordamööda tuleb mõlemas ekri otsas eraldi vaadata, kas on ikka täpselt risti). Palju töömahukam, kui optiliste ekritega töötamine. Optiline ekker: täisnurk saadakse valguskiire peegeldumisega peeglites või murdumisega klaasprismas. Annab paremaid tulemusi tasasel maal, ei võimalda võtta suure kaldega vaatlussuundi. Peegelekker koosneb kahest tasapinnalisest peeglist, kinnitatud kolmnurksesse karpi, oma vahel 45 kraadi. Karbi seina sisse, peeglite kohale, on lõigatud aknad tähiste viseerimiseks. Mõõdistusteljeks on mõõdistuskäigu külg (AB), mida mööda pingutatakse mõõdulint. Kasutatakse olukorras, kus kaugus mõõdistuskäigu küljest mõõdistatavate objektideni ei ületa ruleti pikkust. Liikudes punktist A punkti B leitakse ekkeri abil ristjooned mõõdistatavate kontuuripunktideni. Mõõdulindilt võetakse lugem (alguspunktist A) kuni ristjooneni. Piki
annaabi.ee 
