Kahe maali võrdlus: Raffaeli ,,Ateena kool" kujutab suurt avatud koda või saali, kus tegutsevad toogades kreeklased. Nad seisavad, räägivad, vestlevad ja vaidlevad omavahel, mõtisklevad, õpetavad, puhkavad ja uurivad. Saal kus nad viibivad, on dekoreeritud skulptuuridega, mis on paigutatud saali seintesse uuristatud avaustega. Sein on samuti kaunistatud, sellesse uuristatud sammastega. Põhiline rahvamass on koondunud keskele, kuid freskol on märgata renessanssiajale omast kolmnurgakujulist paigutust, mida edaspidi nimetan kolmainsuseks: rahvamass on jagunenud kolmeks, millest kaks väiksemat gruppi paiknevad maali allosas; Kaugemal, maali keskosas paikneb aga suur rahvamass. Kuid ka sellest rahvamassist eralduvad kaks inimest, kes on perspektiivilt, paigutatud täpselt keskele. Nad tunduvad olevat üksteise vastandid: üks on vana, teine noor, ühel punane riietus, teisel sinine riietus ning tundub nagu nad vaidleksid omavahel. Punasesse riietatud mees osutab
ning võimaluseks väljendada armastust, surma, inimlikke hirme, mis saatsid Kreeka igapäevaelu.7 Fakte muusika ajaloost Esimesi muusikasse puutuvaid fakte Vana-Kreeka ajaloos on Kerose saarelt Küklaadide saarestikus leitud kaks marmorkujukest, mis pärinevad hilisneoliitikumist ajast umbes 2900-2000 a eKr. Kujukesed avastati 19. Sajandil välja akevatud hauast. Nad kujutavad kahte muusikut üks neist seismas ja mängimas kaksikflööti, teine neist istumas ja mängimas kolmnurgakujulist lüürat või harfi. Viimatimainitud kujuke on umbes 23 cm pikkune ning arvatavasti pärineb ajast 2700-2500 a eKr. Tema näolt on lugeda keskendumist ning pingul tundeid, pea kallutatud üles valguse poole. Nende, nagu ka paljude teiste kujukeste tähendus pole teada, võimalik, et neid kasutati tõrjemaagilistel eesmärkidel või oli neil religioosne tähtsus või hoopiski mänguasjadena või kujutasid nad tegelaskujusid mütoloogiast.8
annaabi.ee 
